Otepää MK-etappide korraldamiseks toodeti küll kevadel kunstlund, aga... (2)

Küllap on spordisõpradel hästi meeles, et Kristjan Ilves pidi ülejäänud maailma kahevõistlejate paremikuga talvepealinnas mõõtu võtma juba möödunud jaanuaris, kuid võistlus jäi lumepuuduse tõttu ära. Sama oht varitseb ka tänavu, sest etapp on taas planeeritud aasta algusesse (5.-6. jaanuarile), mil viimaste aastate kogemuse põhjal ei pruugi olla kõige talvisem ilm.

MK-etapi korralduskomitee esimees Ago Markvardt möönab, et eestlaste ideaalvariant olnuks veebruari algus, kuid rahvusvaheline suusaliit FIS ei tulnud tolle ideega kaasa. Niisiis oli valida, kas ülalmainitud kuupäevad või etapist loobumine.

"Kuivõrd Tehvandi lumemöldrid suutsid selle aasta kevadel valmistada umbes 20 000 kuupmeetrit lund, olime üsna enesekindlad, et suudame etappi korraldada," lausus Markvardt tänasel pressiüritusel.

"Suure suvega on mingi osa kindlasti sulanud, kuid 2,5 kilomeetri pikkuse raja valmistamiseks kulub umbes 8000-9000 kuupmeetrit lund. Lisaks 5000 hüppemäe maandumisnõlvale. Suur probleem on ainult lume nõlvale saamisega, sest lumi on suve jooksul päris palju kokku vajunud ja on põhimõtteliselt jäätunud olekus.

Aga mõned ilmaportaalid lubasid juba selleks nädalavahetuseks Otepääle külmakraade. Loodame, et nii ka läheb. Tehvandi on lubanud esimesel võimalusel kahurid tööle panna. Kahest-kolmest päevast piisaks, et hüppemäele lumi valmis toota, aga selleks on vaja vähemalt viit-kuut külmakraadi."

Kui kontrollimatu ehk ilm kõrvale jätta, sujuvat eestlastel ettevalmistus libedalt. Seda kinnitas FISi kahevõistluse MK-sarja asedirektor Jan Rune Grave, kes käis esmaspäeval Eestis olukorraga tutvumas. "Praegu tundub kõik hästi, suuri probleeme ma ei näe," sõnas ta.

Murdmaasuusatajate olukord on selle võrra lihtsam, et MK-etapp toimub hiljem ehk 19.-20. jaanuaril. Samas vajab too võistlus ideaalis kaks-kolm korda rohkem lund, sest eraldi on vaja katta 1,6 km pikkune sprindiring ning 5 km pikkune ring klassikadistantsideks.

MK-etapi võistluste direktor Vahur Leemets lisas, et plaan B on Püksisääre tõusu hõlmav 3,3 - 3,75 km pikkune ring. Kui lumeolud paremat ei võimalda, peaks hakkama saama ka 2,5 km pikkuse kahevõistlejate ringiga, kuid mõistagi oleks see planeeritavast märksa kergema profiiliga. Leemets kinnitas, et ilma pärast ta ei muretse, sest sel polevat lihtsalt mõtet. 

Mees, kes oli ka 1999. aastal esimese Otepää MK-etapi korraldustiimis, tõi välja, et aastatega on üksjagu muutunud. "Pakun välja, et 1999. aastal olid pooled MK-etapid looduslikul lumel. Praegu pole võimalik korraldusõigust taotleda ilma, et oleks võimekus kunstlund toota," märkis Leemets.

Ta jätkas võrdlemist: "Suusatamine on läinud oluliselt kiiremaks ja jõulisemaks. Tõusudest, mis kunagi olid rasked, lükatakse praegu paaristõugetega probleemideta üle. 15 km aeg on umbes 15% lühenenud. Otepää rajad on ühed MK-kalendri parimad, kui rääkida sobivusest klassikatehnikaks."

Suusaliidu president Andreas Laane avalikustas, et pikemas perspektiivis käib töö selle nimel, et aastal 2021 korraldada nii kahevõistluse kui ka murdmaasuusatamise MK-etapp samal nädalavahetusel.

"Praegu on takistuseks taristu, Otepääl pole piisavalt valgust. Ent too mure peaks lahenema järgmise aasta sügisel," lausus Laane.

Järgmisel hooajal ehk 2020. aasta alguses toimub Otepääl ainult kahevõistluse MK-etapp.

• Kahevõistluse MK-etapi miinimumeelarve on 900 000 eurot, ideaalis 1,1-1,2 miljonit. "Täna on eelarvest mingi osa veel täitmata," tunnistas Markvardt. FIS oma raha ei panusta.
• Kahevõistluse MK-etapi korraldamisega on tihedalt seotud kümmekond, murdmaasuusa omaga ligi 20 inimest. Koos vabatahtlike ja teleproduktsiooniga küündib arv mitmesajani.