Spordivaria

Ats Kuldkepp | Team Estonia vastuseta küsimus ja lollid tabalukud (2)

Ats Kuldkepp, spordiajakirjanik, 15. november 2018, 22:02
President Kersti Kaljulaid astumas sisse Paide Muusika- ja Teatrimajja. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
Tippspordiorganisatsiooni Team Estonia vajalikkusest on räägitud juba mõnda aega. Eesti spordi kongressi väisanud inimesed lahkusid Paidest teadmisega, et Team Estonia tuleb. Nüüd on peamine küsimus, kas sellest hakkab sportlastele kasu olema või mitte.

2019. aastal on tiimi eelarve 1,4 miljonit eurot, mis on isegi Eesti mõistes peenraha. Võrdluseks, tänavu jagab Eesti olümpiakomitee A-, B- ja C-kategooria atleetidele ja lootustandvatele noortele kokku 2,3 miljonit eurot.

Samal teemal

Et kõlav nimi ootuseid ei petaks, peaks Team Estonia büdžett olema umbkaudu 20 miljonit. Sinnani jõutakse plaanide kohaselt 2025. aastal. Aga ikkagi, kuskohast raha tuleb?

Ainus lahendus näib olevat riigiettevõtete seaduse ümber tegemine. Põhjamaade kogemus näitab, et erasektoriga kaugele ei purjeta. Rootslaste Team Swedeni eelarvest tuleb sealt 15-20 protsenti, ülejäänu aga avalikust sektorist. Ja seal räägitakse lausa 150 miljonist eurost…

Kongressil osalenud spordirahvale müüdi Team Estonia idee maha kerge vaevaga. Tegemist oli justkui lahtisest uksest sisse murdmisega, nagu märkis EOK täitevkomitee liige Karol Kovanen. Nüüd tuleb Team Estonial hakata poliitikute ja rahva toetust otsima. Tagatoad ootavad.

Oletame, et rahamäed tulevad. Kes siis vastutab? Tulevaste toetusesaajate eesmärgiks seatakse medal või äärmisel juhul koht olümpiamängude ja maailmameistrivõistluse esikümnes. Kas sportlane, treener, taustajõud või hoopis inimesed, kes ebaõnnestunud atleedile toetuse määrasid? Altminekuid tuleb ju ikka ette.

Ühe ametniku suva järgi mammonat jagama ei hakata. Usun, et Eestis leidub piisavalt spordiga kursis olevaid inimesi, et kokku panna võimekas ekspertkomisjon. Oleks kuritegelik hakata raha ära plätserdama ja Team Estonia eestvedajad mõistavad seda. Ja kui keegi tekitab usaldust, siis on see projektiga seotud Gerd Kanter.

Eesti spordi kongresside puhul on tavaline, et hiilgavate mõttevälgatustega lagedale ei tulda. Otsest võimu kongressil samuti pole. Aga jututoana oli see meeldejäävam kui neli aastat tagasi. Tõsi, Team Estonia vestlusringilt oleks oodanud rohkem süvitsi minemist, sest paarkümmend minutit juttu teemal, miks tippsport on oluline, ei andnud kellelegi midagi.

***

Kongressi parima kõne pidas president Kersti Kaljulaid. Põhiteemaks oli eluline mure – Eestisse on kerkinud palju spordirajatisi, aga tihti on neil kõrge aed ümber ja pärast õhtupoolikut ei saa neid keegi kasutada.

Loomulikult ei saa nõuda, et võimlad oleks öö läbi lahti, aga vabas õhus asuvad väljakud võiksid olla tavalisele inimesele avatud.

„Kui me lukustame uued spordiväljakud pärast valmimist ja seetõttu on näiteks õhtune korvpallilahing sõpradega midagi, mis lukus uste tõttu pidamata jääb, siis ei ole lootustki liikumisharjumuse laiemaks kinnistumiseks ühiskonnas. Rääkimata uue põlvkonna Tiit Sokkude, Gerd Kanterite või Ragnar Klavanite esiletõusust,“ rääkis Kaljulaid.

Nii ongi. Kuigi hoovisport on surnud, siis mingil määral võiks koolistaadionitel palli loopimine seda asendada. Paraku on Tallinnas elamurajoone, kus seda võimalust pole. Snelli väljakud on lahti, aga tihtipeale ei leia inimesed aega, et sinna 30-40 minutit jalutada või rattaga sõita. Autot ju paljudel 19-24aastastel veel pole.

Pärast presidendi kõnet toimunud vestlusringis leiti, et kohalikud omavalitsused võiksid koolidele katkised korvivõrgud või uue rõnga paigaldamise kinni maksta. Tingimusel, et tabalukud lahti tehakse. Selleks ei kulu rahamägesid, aga noorte tervisele on kasu märgatav.

2 KOMMENTAARI

e
Endine 16. november 2018, 10:49
kahjuks võimul oleval põlvkonnal on vähe sportlikke traditsioone.Kui isa ,ema ise lastega ei tegele ,siis vähe lootust ,et ostad palli ja saadad lapse õue üksi trennima,kui sõbrad kõik toas arvutis .Kasvatus on perekond ,stiil,traditsioonid ,vanavanemad ,sugulased ,hoov ja kool.
j
Jaan 15. november 2018, 23:49
Kas elulutselised ajakirjanikud oma tekste ei kontrolli üldse. 1,4 miljonit on ju ligi miljon korda rohkem kui 2,3.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee