Foto: Tiina Kõrtsini
Spordiblogi
19. november 2018, 00:05

Ville Arike | Keeleinstituut, muutkem spordikeel ilusaks!

Eesti keel on ilus keel, eestlastena räägime seda uhkusega. Tahaksin väga öelda, et kindlasti tahab iga eestlane meie emakeelt ka hellalt hoida, kuid kahjuks ei saa. Uksest ja aknast vohab sisse anglitsisme, ülikoolides võtab võimust inglise keel, ning isegi selleni pole me 27 iseseisvusaasta jooksul jõudnud, et kõik Eestis elavad teistest rahvustest lapsed hakkaksid maast-madalast riigikeelt õppima ja selle selgeks saaksid.

Hea lugeja on aga parajasti lahti löönud spordikülje ja järgnevalt väike mõtisklus, millega peab keeleküsimustes kokku puutuma spordiartikleid lugedes. Iga natukese aja tagant kerkib üks või teine keeleteema. Näiteks riikide nimede osas. Et eelmise nädala lõpus algas Tallinnas curling’u EM, on praegu teemaks just selle spordiala nimi.

Curling jõudis enamiku eestlaste teadvusse kakskümmend aastat tagasi, mil see sai pärast mitmel korral näidisalana kavas olemist Nagano taliolümpiamängudel ametliku ala õigused. Eestis peeti esimene curling’u-võistlus 2001. aastal, alaliit loodi kaks aastat hiljem, sel kümnendil on saavutatud mitu märkimisväärset tulemust ja nüüd võõrustatakse tervet Vana Maailma koorekihti.

Ent tollestsamast 1998. aastast saati on arutatud-vaieldud, kuidas peaks selle spordiala nime eesti keeles kirjutama. Nagano olümpiaraamatus kannab selle ala peatükk selget nime „Curling“. Alaülevaates kirjutas Toivo Tukk: „Curlingu kohta on eesti keeles kasutatud väljendeid „jääkeegel“ ja „jääpiljard“, Kanadas kutsutakse mängu siiani sageli jääpiljardiks. Mõlema mänguga on curlingul sarnasust küll, täpsem vaste oleks siiski „jääkeegel“.“

Käesoleva sajandi olümpiaraamatutest leiab sõna curling kui võõrkeelse juba kursiivkirjas. Sel juhul kehtivad käänete ja liitsõnade korral omad reeglid ning kaks lõiku eespool sai hea lugeja näha sõna curling’u-võistlus.

Öelge ausalt, kuidas see tundub?! Minu silma kriibib küll. Ühte sõnasse on ära mahutatud kursiivkiri, ülakoma ja sidekriips! Kõiki kolme saaks vältida, kui Eesti Keele Instituut (EKI) lepiks kokku ilusas eestikeelses sõnas, mida aktsepteeriksid ala tegijad ja spordiajakirjandus. Kui alaga seotud inimestega suhelda, räägitakse ainult curling’ust, mitte jääkeeglist, milleks see spordiala on õigekeelsussõnaraamatus teisendatud.

Miks ei võiks sobida jääkeegel? Kas keegi on keeglimängu näinud? Seal on kurikad, mida püütakse palliga pikali visata. Kus on curling’us kurikad? küsib olümpiaraamatute kauaaegne peatoimetaja Gunnar Press.

Hea EKI! Palun aidake lugejat edaspidi säästa moodustise curling’u-võistlus lugemisest. Laseks sõna eestikeelseks, ning kohe saaks seda kirjutada lugejasõbralikult curlinguvõistlus. Kui see vorm ei meeldi, võiks proovida kurlingut (vrdl snuuker, inglise keeles snooker), aga uurige esmalt alaga seotud inimeste käest, mida nemad sellest nimekujust arvavad ja kas võtavad omaks. Muutkem eesti spordikeel ilusamaks!