INTERVJUU | Janek Õiglane ammutas totaalselt aia taha läinud aastast lisajõudu! (1)

Ei. MMi järel saabus teade, et Õiglast ootab kaitseväe spordirühm ehk sisehooaeg jäi suures osas vahele. Pole viga, noormees hindas kolmekuulist perioodi väga kõrgelt: „Kaitseväe aeg oli väga vinge. Pole mingisugust kahetsust. See tegi mind ainult tugevamaks. Keskkonnavahetus oli tol hetkel väga vajalik.“

Paraku algas uus aastanumber tagasilöögiga ning ahelana sai sellest negatiivse mõju kogu hooaeg. Ebaõnn ja omad rumalused viisid selleni, et Õiglane sai võistelda vaid mõnel üksikalal.

Sa ei teinud tänavu ainsatki mitmevõistlust, miks?

Halvad juhused sattusid kokku. Jaanuari alguses sõitsin Lõuna-Aafrika Vabariiki laagrisse ja sain teada, et mul on võimalik sise-MMile saada. Hakkasin intensiivselt treenima. Eestisse tagasi jõudes tegin kaks starti: 60 m ja teivashüpe. Kui teist korda teivast proovisin, siis võistluse ajal vigastasin kanda. Pärast seda ei saanud neli kuud joosta. Kogu suve ettevalmistus läks aia taha.

Ja see polnud veel kõik?

Kanna sain nelja kuuga paika. Sain enam-vähem jooksma. Varem polnud sellist asja olnud, et on vaja kiiresti vormi saada. Tavaliselt olen saanud pikalt ja rahulikult keskenduda, vormi sättida. Tol hetkel oli uksele koputamas Götzis, millele ära ütlesin ja siis paari nädala pärast Ratingen. Pidin hakkama jooksu osa kõvasti tagasi võtma. Mingil hetkel kuhjus trennis kõik nii hullult, et reie tagaosa ei pidanud enam vastu. Tõmbasin jala ära.

Kui palju kõik juhtunu su treeningud sassi lõi?

Väga palju! Ise olin rumal ja polnud õnne ka. Aga mis seal ikka, sellised aastad käivad asja juurde. Tuleb ka raskematest momentidest osata üle olla. Õpetlik periood.

Kui raske südamega vaatasid suvist EMi, kus kulla hind oli 8431 punkti ja medali saanuks 8290ga?

Seda oli kurb vaadata. Tean, et ma polnud ka eriti heas vormis, aga sportlasena ütlen, et medal anti väga väikese summaga ära. Kahju.

Kas mingil hetkel tekkis sul probleeme ka motivatsiooniga?

Ei, pole lootustki! See ei kao kuhugi. Pigem isegi tõusis. Hammas oli veel rohkem verel. Isegi siis, kui vigastatuse ajal olin väga motiveeritud. Tahtsin terveks saada ja paugutama hakata.

Kas ebaõnnestunud aasta võib mõjutada ka tulevikku?

Ei, kindlasti mitte. Mul hullumeelselt suurt traumat polnud, pigem väiksemad asjad, mis tulid lihtsalt valedel aegadel.

Nüüd on tervis korras, kuidas treeningutel läheb?

Olen saanud päris hästi teha. Olen üsna rahul. Loodetavasti see kajastub talvel. Kõik treeningud lähevad õiges suunas. Andrei Nazarovi treeningplaan sobib mulle väga hästi. Olen nii jõus, kiiruses kui ka vastupidavuses sammukese edasi astunud. Tunnen, et igas asjas olen paremaks läinud.

Millised on plaanid sisehooajaks?

Esimese stardi tahaks teha Tallinnas peetaval rahvusvahelisel mitmevõistlusel (2.-3. veebruar). Kui kõik klapib, tahaks Glasgow sise-EMile (1.-3. märts) ka pääseda.

Ja suvel põhisiht Doha MM?

Jah, kindlasti! Vähemat polegi mõtet mõeldagi.