MÄNG VÕI MIDAGI MUUD: Seksuaalne ahistamine võib kaasa tuua parandamatu trauma. Juhtunut meenutada pole kerge isegi aastaid hiljem. Ahistajad aga teadku, et nende kunagised teod võivad ohvri täiskasvanuks saamisel siiski lõpuks kohtusse jõuda. Foto: PantherMedia / Scanpix
Eesti uudised
26. november 2018, 07:03

Lasteahistajad kuriteo aegumisele loota ei saa

„Kõige sagedamini kuritarvitab last tema jaoks tuttav isik, näiteks meessoost pereliige, muu sugulane või peretuttav,“ ütleb politseikapten Karin Sadam. Politseisse pöördumine nõuab ohvrilt julgust, kuid seadus annab talle selleks piisavalt aega – kuritegu aegub alles siis, kui ohver saab täiskasvanuks.

„Kõige sagedamini kuritarvitab last tema jaoks tuttav isik, näiteks meessoost pereliige, muu sugulane või peretuttav,“ ütleb politseikapten Karin Sadam. Politseisse pöördumine nõuab ohvrilt julgust, kuid seadus annab talle selleks piisavalt aega – kuritegu aegub alles siis, kui ohver saab täiskasvanuks.

8. novembril mõistis Pärnu maakohus kokkuleppemenetluses süüdi endise riigikoguliikme, kellele prokuratuur heitis ette sugulise kire vägivaldset rahuldamist suguühtest erineval viisil noorema kui 18aastase suhtes aastatel 2006.–2009.

Jättes kõrvale endise poliitiku ja tema ohvri kinnise kohtuistungi saladuselooriga kaetud ebaloomuliku suhte, proovime asjatundja abil heita laiemalt valgust laste seksuaalsele väärkohtlemisele kui kuriteole. Riigi suhtumine seksuaalkuritegudesse on muutunud karmimaks. Kui sugulise kire vägivaldset rahuldamist alaealise suhtes karistati varem kuni viieaastase vangistusega (teise astme kuritegu), siis vägistamise korral ootab süüdimõistetut kuue- kuni kümneaastane vangistus (esimese astme kuritegu).

Edasi lugemiseks: