Avo Keel. Foto: Robin Roots
Võrkpall
28. november 2018, 21:30

Hämmingus Avo Keel: ütlesin poistele, et minge tõmmake ennast platsil umbe, aga nad ei kasutanud seda ära (1)

Pärnu Võrkpalliklubi kaotas Challenger Cupi esimese ringi avamängus Monza Vero Volleyle kindlalt 0:3 (28:30, 18:25, 21:25). 

Kuigi Itaalia kõrgliiga satsi vastu oli võidust tõesti keeruline unistada, olid Pärnul siiski omad võimalused. Eriti esimeses geimis. Avo Keele hoolealustel oli avageimis kasutada lausa neli (!) geimpalli, kuid kahjuks ei suutnud pärnakad neid ära kasutada. 

Kõige valusamaks osutus seisul 25:24 toimunud rünnak, kui Pärnu leegionärid Ilja Kovalov (kogus lõpuks 9 punkti) ja Chizoba (Pärnu resultatiivseim 17 punktiga) üht palli koos ründama läksid ning kindla punktina näinud palli hoopis auti virutasid. 

Tõsi, selles olukorras raputas omale tuhka pähe ka juhendaja (“jah, ma jätsin seal täpsustamata kellele tõsta“), kes blokivangerdusega säärase olukorra üldse tekitas. Üldiselt jäi peatreener oma hoolealustega siiski rahule. Kui jätta välja see üks asi ...

„Ütlesin poistele, et minge pidutsege. Tõmmake ennast seal platsil umbe ja tehke, mis tahate. Aga ei kasutatud seda ära. See on kuidagi uskumatu,“ sõnas Keel pärast mängu. 

„Ma ei saa aru, mida seal platsil häbenetakse. Polnud isegi täismaja. Ei pea mõtlema, et kuidas ma välja näen ning ega ma lollakana platsil näi. Vastupidi, sa näedki lollakas välja, kui sa mitte midagi ei tee ja käed ripuvad. Eks parem võttis täna oma ja üldises mõttes jäin ma rahule. Aga see, mida ma sisimas lootsin, et nüüd minnakse ja tehakse, kuna kõik on lubatud. See jäi tegemata.“

"Veelkord. Täna olid väga suured vabadused lubatud, aga ei kasutatud neid vabadusi ära. See on kuidagi uskumatu. Kui ütled murdeeas lapsele, et mine tee õues, mis tahad, siis ... täna oli ka selline võimalus, aga ei tehtud. Paiguti oli, aga siis jälle ei olnud," jätkas juhendaja ning tõi näiteid ka mängust enesest. 

"Kui tuleb selline lebra (poolik - toim) serv ja see lendab auti, siis ma ei saa sellest loogikast aru, et mis see nagu on. Või kui on kahene blokk ja siis tuleb selline poolkõva löögikene. Et mis selle mõte on? Me ei saa sellele vastasele vastu, kui me nii teeme."

"Kui vaatan platsil olevat meeskonda ja nende olekut, siis kohati on see väga tip-top. Samas, järgmisel hetkel näen ääretut passiivsust. Seda on kehakeelest näha. See aga mõjutab mängu, kui oled mentaalselt sellisel ooterežiimil. 

Kui sulle korvpallis treener ütleb, et mine pane täna hullu. Loobi kolmeseid, lihtsalt mine ja viske. Kui võimalus on siis kohe tuld, isegi kui kõik mööda lähevad. Ma arvan, et sa viskaks. Võrkpalli üle kantud asjades ... no see teema jääb mind kripeldama," sõnas ta lõpetuseks.