Spordivaria

EOK aasta sportlaseks kandideerivast mägironijast: Eesti spordi sisu ei ole ainult mõõdulint ja stopper (2)

Siim Kera, 3. detsember 2018, 19:30
K2 - mägi, mille vallutas aasta sportlase nominent Andras Kaasik.  SIPA/Scanpix
Kas Andras Kaasik valitakse Eesti aasta sportlaseks? Ilmselt mitte. Kuid seegipoolest on põnev, et Ott Tänaku, Magnus Kirdi, Nikolai Novosjolovi, Maicel Uibo ning teiste kõrval on nominendiks mägironija.

Kaasiku tänavune saavutus on igatpidi võimas. Ta jõudis esimese eestlasena 8611 meetrit kõrge K2 mäemonstrumi tippu. See pole miski tilu-lilu, iga nelja tipuvallutaja kohta jätab sel mäel üks hulljulge oma elu lumme. Aegade jooksul on maailma kõrguselt teise tippu jõudnud eri andmetel kõigest 400-500 alpinisti.

Aga spordikontekstis pole ilmselt paljud selle soorituse üle mõtisklenud, K2 tippu ronimine pole ju võistlus ning ega konkurentegi pole (peale enda ja looduse). Eesti Olümpiakomitee (EOK) meediaprojektide juht Aivo Normak seletas Õhtulehele, miks nad otsustasid Kaasiku nomineerida.

„Üks põhjus on see, et tahtsime ronimise teemat sisse tuua,“ rääkis ta. „Tokyo olümpiamängude programmis on kaljuronimine ning see on selle valdkonnaga natukenegi seotud. See on maailmatasemel ja silmapaistev saavutus. Aga jah, Kaasik on matkaja, mägironimist ei tehta võidu peale. Kuigi see protsess, kuidas ta sinna jõuab või mida see endast nõuab, kirjeldab seda, mida sport on – raske teekond. See on nüüd filosoofilisem põhjendus. Pole midagi valesti, et Kaasik nominent on, ta pole kellegi kohta endale võtnud. Ma arvan küll, et spordirahvas peaks sellist saavutust hindama. Eesti spordi sisu ei ole ainult mõõdulint ja stopper.“

Normak jätkas, et EOK kui Eesti spordi katuseorganisatsioon üritab alati nomineerida ka neid kehakultuurlasi, kes nii-öelda traditsioonilise spordi alla ei mahu. Eelmine aasta sai naissportlaste kategoorias tähelepanu maastikuvibulaskja Ülle Kell, tänavu saab parimaks valida EMilt kolmanda kohaga naasnud discgolfi mängijat Kristin Tattart.

Tänak on, Järveoja mitte

Eelmisel aastal tekitas furoori tõik, et rallisõitja Ott Tänak polnud esialgses aasta meessportlaste nimekirjas. Hiljem ta nimistusse siiski lisati ning detsembri lõpus valiti ta aasta sportlaseks. Tänavu võib ta saavutust korrata. Miks pole nominentide hulgas aga Tänaku kaardilugejat Martin Järveoja? Lõpetasid ju mõlemad tänavuse autoralli MM-sarja kolmanda kohaga.

„Oti üle on palju arutatud, on palju tagasisidet, ühed ütlevad, et võistkonnaala, teised ütlevad, et individuaalsportlane,“ mõtiskleb Normak. „Kõigil on õigus. Minu väide on see, et igal Eesti sportlasel peab olema võimalus kandideerida aasta kõige olulisemale auhinnale ehk aasta sportlase auhinnale. Ka võistkonnasportlasel. See võimalus peab olema ja selleks on vaja tulemust. Järveoja ma selles võtmes ei välistaks. See on teemaks olnud.

Eks arutlesime ja kaalusime ja ongi erinevad arvamused. Võib-olla see aasta Ott oli vedur, tema vajutas gaasi ja pidurit. Kui peaks juhtuma, et mõni eestlane on ühel päeval maailmameistri kaardilugeja, siis on ta tähelepanu väärt. Aasta sportlaste nimekirja koostamine ongi võimalikult laiaulatuslik hinnangute kogum ja kõigi meele järgi pole võimalik olla.“

Aasta sportlaste kandidaadid

Naised: Saskia Alusalu (kiiruisutamine), Ksenija Balta (kergejõustik), Julia Beljajeva (vehklemine), Kaidi Kivioja (triatlon), Anett Kontaveit (tennis), Kristina Kuusk (vehklemine), Katrina Lehis (vehklemine), Arida Muru (fitness), Epp Mäe (naistemaadlus), Kelly Sildaru (freestyle suusatamine), Kristin Tattar (discgolf)

Mehed: Erik Aaslav-Kaasik (veemoto), Marko Albert (triatlon), Andras Kaasik (mägironimine), Ott Kiivikas (kulturism), Magnus Kirt (kergejõustik), Helary Mägisalu (maadlus), Heiki Nabi (maadlus), Nikolai Novosjolov (vehklemine), Mart Seim (tõstmine), Ott Tänak (autosport), Maicel Uibo (kergejõustik)

Treener: Gheorghe Cretu (võrkpall), Ott Kiivikas (kulturism), Eduard Korotin (võistlustants), Ivar Kotkas (maadlus), Natalja Kotova (vehklemine), Jüri Käen (triatlon), Petros Kyprianou (kergejõustik), Tristan Loy (kiiruisutamine), Angelo Mazzoni (vehklemine), Peeter Nelis (vehklemine), Helen Nelis-Naukas (vehklemine), Tõnis Sildaru (freestyle suusatamine), Indrek Tustit (kergejõustik).

Võistkond: Kurlingunaiskond, epeenaiskond, Jaht Olympic (purjetamine), Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova (võistlustants), Ott Tänak ja Martin Järveoja (autosport), võrkpalli rahvusmeeskond.

2018. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.

Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal. 

Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Saku Suurhallis toimuval galaõhtul “EV100 Spordiaasta tähed 2018”

2 KOMMENTAARI

l
Lynx 3. detsember 2018, 22:26
Ei käinud teisi eestlasi. Paari aasta tagusel katsel oli teine mees ka, seekord mitte.
p
Peter 3. detsember 2018, 20:21
K2 tipus käis vist veel eestlasi? Miks ei võiks seda auhinda anda kollektiivselt? See oli ränk töö ja saavutus.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee