Korvpall

Üllar Kerde: noortele tuleb õpetada, kuidas pall korvi visata (4)

Ville Arike, Jarmo Jagomägi, 10. detsember 2018, 21:06
RETRO: Üllar Kerde juhendatatav Eesti koondis võitis 2001. aastal Kalevi spordihallis Tšehhit ning jõudis EMi finaalturniirile.  MATI HIIS
Tunnustatud treener, endine koondise juhendaja Üllar Kerde tunneb muret Eesti korvpalli hetkeseisu pärast. Praegune Jüri gümnaasiumi koolipapa rääkis Õhtulehele, mis tema hinge kõrvaltvaatajana kriipima on jäänud. 

„Erinevalt mõnest teisest polnud mul illusiooni, et kui tulevad Kangur, Talts ja Sokk koondisesse, siis hakkame kõiki võitma. Meie seis on täpselt selline, nagu ta on. Meile näidati koht kätte,“ sõnas Kerde otsekoheselt mõni päev pärast MM-valiksarja kohtumisi Gruusia ja Saksamaaga. 

Toome välja peamised valupunktid, millele teenekas treener viitas. 

Samal teemal

Tegelikkuse peitmine

„Passiivse korvpallijälgijana püüan lugeda palju lehti ja paari viimase nädala pealkirjad on mind hämmingusse ajanud,“ alustas Kerde. „„Euroopa korvpalli punane latern: mis vaevab Eesti korvpallureid vabaviskejoonel?“ Me räägime vabavisetest, selmet rääkida, mis meid tegelikult vaevab. Või siis: „Vastased ei andnud alla“, „Vastased ei andnud meile hetkegi puhata“. Korvpallimäng kestab 40 minutit. Võidab see, kes kannatab kauem. Tugevam võidab ja tugevam ei annagi kunagi alla.“

Ta jätkas: „Tähelepanu viiakse põhimuredest eemale. Muidugi oli mängupilt parem kui septembris, täiesti selge. Kristjani, Janari ja Timmu juuresolek tähendab noorematele mängijatele tuge. Aga hea tulemus tähendanuks vähemalt ühe mängu võitmist. Üks Gruusia mängija ütles mulle pärast matši, et 20 aastat tagasi polnud nende koondis kusagil. Nüüd pole meid kusagil.“ 

Kuulus arengukava

Eesti korvpalliüldsus on viimaste aegade kehvad tulemused kirjutanud üleminekuperioodi nahka ning rõhutakse tulevikule. Selleks on loodud ka ambitsioonikas arengukava, mis kestab erinevate vaheetappidega aastani 2030. Pikki plaane on tehtud ka varem, aga kas need on tulu toonud? 

„Meil on jälle uus arengukava, minu „lühikese“ 45aastase treenerikarjääri jooksul juba kuues. Kusjuures keegi pole kunagi kontrollinud, kas eelmised viis on ellu viidud ja täidetud. Kui meil on midagi paberi peal, ei tähenda see, et hakkame kohe tegema,“ arutles Kerde. 

„Viimased kümme aastat on arengukava teinud ühed ja samad inimesed. Sellepärast tekibki mul küsimus, kas saan uskuda, et see aitab Eesti korvpalli?“ jätkas ta. „Loodan siiralt, et uued sihid kontrollitakse hiljem üle ja öeldu eest vastutatakse.“ 

Tegemata töö

Kerde usub, et Eesti korvpalli probleemid hakkavad peale juba maast-madalast. Meeste korvpallis läbilöömiseks luuakse alus noores eas.

„Rohkem juttu peaks olema sellest, kuidas kümneaastaseid treenida. Minu põhimõte on, et lapsi tuleb õpetada. Kui ta saab vanemaks, siis treenida, 16-17 aastaselt,“ selgitas Kerde. „Kui me pole varem selgeks teinud põhitõdesid: kuidas joosta, põrgatada, visata, siis me ei saa näiteks ka kiiruslikku vastupidavust arendada. Kui mulle maksta miljon, siis ma ei hakka kaks meetrit kõrgust hüppama.“

Ta jätkas: „Miks meil pole viskajat? Kas poisid ei taha visata? Korvpallis on ju kõige suurem lõbu viskamine. Aga miks me sisse ei viska? Viskamine pole ainult kätetöö, oma osa peavad andma pea ja jalad. Kui meil pole ühtegi pädevat treenerit, siis toome sisse. Toome kellegi, kes õpetab meie treenerid treenima. Didaktika, õpetamise õpetamine, on üks raskemaid asju üldse. Pole nii, et oskan ise väga hästi, tulen ja ütlen, et miks te aru ei saa, ma ju näitan ette.“

Mängu tuleb ka tahtejõud. „Peame lõpetama jutu, et ka möödavise on hea vise. Tuleb õpetada, kuidas pall korvi visata. Põhjendada ära, kuidas me seda teeme. Mõni poiss käib minult küsimas, kuidas visketrenni teha: „tegin eile 50 viset“. Visketreening algab 350-500 viskest korraga. 50 viskega ei saa isegi kätt soojaks,“ tõdes Kerde. 

Läbipõlemise oht

Kui üldiselt on mängija siirdumine välisklubisse positiivne, siis Kerde avab veidi ka teist nurka. Alati ei pruugi liialt vara kodumaalt lahkumine kasuks tulla, võib tekkida vastupidine efekt. 

„Välismaale minemise puhul peab mõtlema, kas leib on seal ikka nii väga magusam. Seal oled 24/7 silma all. Akadeemiate puhul on ju nii, et esimesena võetakse ikka oma, mitte võõras. Sest oma toob kodumaale au ja kuulsust. Võõrana peab mitu korda rohkem tööd tegema. Läbipõlemise oht on oluliselt suurem,“ arvas Kerde.

Ta lisas: „Ma ei ütle, et ei peaks minema. Aga Müürsepp, Pehka, Tiit Sokk kasvasid korvpalluriks Eestis. Miks me enam ei oska mängijaid kasvatada?“

Õhtulehe korvpallisaade „Viies veerandaeg“ on eetris igal nädalal ning seda saab kuulata endale sobival ajal Soundcloudist, iTunesist või Õhtulehe spordiveebist sport.ohtuleht.ee.

4 KOMMENTAARI

f
fänn 11. detsember 2018, 10:56
Kerdel täiesti õigus treenime noori juba mini klassist kombinatsioone mängima teeme trennis paar kõhulihaste harjutust ja ongi lahe.Ei kaasa kergejõus...
(loe edasi)
s
Spud 11. detsember 2018, 08:51
Pange palun oma saated Spotiy podcastidesse
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee