Petter Northug – vembumees, kes ei kahetse midagi (4)

„Võtan selle otsuse vastu raske südamega. Minu keha pole enam selles seisus, mis varem. Kui keha enam ei reageeri, siis on see selge märk, et aitab küll,“ ütles ta ajakirjanikele.

Õnneks jäädakse kahekordset olümpiavõitjat ja 13kordset maailmameistrit (meeste rekord!) meenutama tema tippaegade järgi. Kuidas ta 2007. aasta Sapporo MMi teatesõidu mängeldes võitis. Kuidas Northug tuli 2010. aasta Vancouveri olümpial poodiumile nii sprindis kui ka maratonis. Ja loomulikult tema viimane tiitlivõistluste medal – kuld 50 km klassikasõidus, kus paar kilomeetrit enne lõppu uskus tema võimalustesse vaid üks inimene – Petter Northug.

„See on olnud üks paras seiklus, aga ma ei kahetse midagi. Mul oli väikese poisina üks unistus - tahtsin saada heaks suusatajaks. Olen uhke selle üle, mida olen saavutanud. Mul on raske alla anda, aga samal ajal on mul hea tunne,“ võttis ta oma emotsioonid kokku.

Suusataja. Elumees. Skandaalimeister. Kohati pälvis Northug kõmuuudistega rohkem tähelepanu kui sportlike saavutustega, aga tavaliselt suutis ta pärast seiklusi kahtlejate suud kinni panna.

Hea näide oli hooaeg 2014/2015. 2014. aasta kevadel sõitis norralane kodumaal purjus peaga oma sponsorauto romuks ja põgenes sündmuskohalt. Oktoobris mõisteti Northug 50 päevaks vangi, aga reaalselt polnud tal tähtsal treeninguperioodil vaja trellide taha minna, piisas jalavõrust.

Tagatipuks tekkis tal sponsorreklaamide osas tüli Norra suusaliiduga. Leping sõlmiti novembri alguses viimasel tunnil, vastasel juhul poleks ta rahvusvahelistele võistlustele pääsenud. Trall lõppes aga Falunis nelja maailmameistritiitliga.

Eriline kana oli Northugil kitkuda rootslastega. Naabrite tögamine on iseenesestmõistetav, aga paljude rootslaste hinnangul läks Northug üle piiri. 2011. aasta Oslo MMil otsustas ta teatesõidus Rootsi ankrumehe Marcus Hellneri ees pidurdada, ümber pöörata ja tagurpidi üle lõpujoone libiseda. Seitse kuud hiljem näitas võidukas norralane Sjusjöni MK-etapil konkurentidele pikka nina. Üks Rootsi kodanik vastas lausa tapmisähvardusega.

Viimastel aastatel polnud Northugil enam millegagi hoobelda. Üksikud poodiumikohad tulid, aga õnnestumised jäid aina harvemaks.

Millele Northug pärast sportlaskarjääri lõppu pühendub, pole veel teada.

Mae: mõnes mõttes oli Northug unistuste sportlane

Eesti murdmaasuusatajatest puutus Petter Northugiga palju kokku Jaak Mae. 2002. aasta olümpiapronks mäletab Northugi sooja ja sõbraliku inimesena.

„See kuvand, mille meedia temast jättis ja need olukorrad, kus temaga koos oldud said, erinesid oluliselt. Ettevalmistaval perioodil ja vähetähtsamatel võistlustel oli ta igatpidi sümpaatne kuju. Tiitlivõistlustel oli ta rohkem omas maailmas, aga konkurentidesse suhtus austusega. Noore mehena oli ta seltskonnas pigem kuulaja ja ei tükkinud esile. Väljapoole jättis ta võib-olla teadlikult teise kuvandi,“ meenutas Mae omaaegset konkurenti.

2007. aastal õnnestus Mael saada Northug võistlema Albus peetud võistlusele, samamoodi on Mae käinud suusatamas Northugi kodukandis peetud jõuproovidel.

Northugi tegi tõeliselt suureks murdmaasuusatajaks isiksus. „Ta oli üks esimestest talisportlastest, kes oli aastaringselt pildis ning andis meediale tööd ja leiba. Northug on alaliitude ja toetajate jaoks unistuste sportlane, kellest on kogu aeg midagi rääkida. Eks huvitavaid seikasid on ka teistel suusatajatel olnud, aga Northug oli kõige rohkem pildis ja huvi tema tegemiste vastu kõige suurem,“ leidis Mae.

Northug oli võimeline võitma nii sprinte kui ka maratone. Selles vallas võib teda pidada teerajajaks. „Noorena paistis ta eriti silma plahvatuslikkuse ja sprindivõimega. Toona olid suusaringkonnad harjunud, et suusatamine on puhtalt vastupidavusala, aga näiteks 2007. aasta Sapporo MMi teatesõidu finišis tunnetas ta oma jõudu ja mängis konkurentidega,“ lausus Mae.

Saarepuu: Northug võis endale liiga teha

Omal ajal Petter Northugiga sprindiradadel mõõtu võtnud Anti Saarepuu sõnul on Norra suusaäss maksimalist ja see võis olla ka tema viimaste aastate nigela käekäigu põhjuseks.

„Juba kolm aastat tagasi räägiti, et Northug teeb kesk- ja kõrgemäestikutreeninguid teistest tunduvalt rohkem. Ta tahtis veel parem olla. Alates hooajast 2015/2016 enam säravaid tulemusi ei tulnud. Tundub, et ta tegi endale liiga. Ta tahtis enne hooaja algust enam kui 90 päeva keskmäestikus olla, mida oli teistest kolmandiku võrra rohkem. Spordis võib see vastupidise efekti anda,“ ütles Saarepuu.

Uue põlvkonna suurim nimi on Johannes Hösflot Kläbo, samuti norralane. Saarepuu ei usu, et Kläbo legend nii võimsaks kasvaks kui Northugil.

„Kläbo võib küll väga hea olla ja tulemustega Northugist mööda minna, aga sellist staari ei saa temast ilmselt kunagi,“ leidis Saarepuu.

Kuhu Saarepuu Northugi ajaloos paigutaks? „Viimase kümnendi meestest oli ta kindlasti silmapaistvaim. Björn Dählie saavutustele pole ta vastu saanud, aga teda mäletatakse samamoodi nagu Dählie’t. Tõeline suusamaailma legend. Teised pole nii meeldejäävad.“  

Rehemaa: Northugi tippajal oli suusatamist huvitavam vaadata

„Ta oli kindlasti mees teiselt planeedilt,“ meenutas endine suusataja Aivar Rehemaa 2000. aastate teist poolt, mil Petter Northug end suusamaailma teadvusesse pressis.

„Mis sa sellise mehe kohta ütled? Ise olid ka tollal noor mees ja vaatasid, et siuke mees oli. Eks norralastel käib nii, et meestest ja naistest on alati üks staar olemas. Oli näha, et eks uus staar on sündinud.“

Kas Northugi jäädakse pigem mäletama hea sportlase või paha poisina? „Raamatutesse kirjutatud tulemused ja kodus rippuvad medalid jäävad igavesti. Täna võidetakse ka võistlusi ja tehakse tugevaid lõppe, aga temaga käis alati X-faktor kaasas. Tegi lolluseid ja anti andeks. X-faktoriga sportlane oli,“ ütles Rehemaa.

Rehemaa hinnangul võib Northug oma karjääriga rahule jääda. „Arvan, et tema parematel päevadel oli rahval suusatamist huvitavam vaadata. Ta ei olnud lihtsalt hea sportlane – lihtsalt häid sportlaseid on palju, – ta oli karismaatiline ja oskas alati kohta valida. Ühisstardis oli ta taga ning lõpuks ikkagi võitis lõpusirgel ja puges rahva südamesse. Tal oli inimlik faktor. Kui vaja, lasi kuskil pisara ja näitas, et pole robot ja tuim.“ 

***

Petter Northug Jr. 

Sündinud: 6. jaanuaril 1986 Framverranis. 

2x olümpiavõitja

13x maailmameister

2x MK-sarja võitja

38 MK-etapivõitu

84 MK-poodiumikohta

2007 MM

Kuld – 4 x 10 km teatesõit

2009 MM

3 x kuld – 15+15 km suusavahetusega sõit, 50 km vabatehnika, 4 x 10 km teatesõit

2010 OM

2 x kuld – 50 km klassika, tiimisprint

hõbe – 4 x 10 km teatesõit

pronks – individuaalsprint

2011 MM

3 x kuld – 15+15km suusavahetusega sõit, 50 km vabatehnika, 4 x 10 km teatesõit

2 x hõbe – individuaalsprint, tiimisprint

2013 MM

2 x kuld – 50 km vabatehnika, 4 x 10 km teatesõit

hõbe - individuaalsprint

2015 MM

4 x kuld – individuaalsprint, 50 km klassika, tiimisprint, 4 x 10 km teatesõit