LASTE LEMMIK: Jõuluvana jaoks pole ükski soov liiga suur.Foto: REUTERS/SCANPIX
Spordivaria
22. detsember 2018, 00:01

Mida võiks jõuluvana tuua Eesti spordile? (4)

Jõuluvana amet pole lihtne. Maailmas on üle 7 miljardi inimese, kellest igaüks loodab kuuse alt leida midagi endale sobivat. Et natukenegi taadi koormust leevendada, pakkus Õhtuleht end lahkelt appi ja osutas, mida jõulumees saaks Eesti spordi hüvanguks teha.

Ott Tänakule MacGyveri teipi

„Põhjakaitse“ on Eesti rallileksikonis sellest aastast sõimusõna. Ja mitte tavaline, vaid pigem üks vängemaid. Küllap mäletab suurem osa rallisõpru, kus oli ja mida tegi 6. oktoobri pärastlõunal, kui Ott Tänak ja Martin Järveoja Walesi võidukihutamise liidrikohalt katkestasid. Põhjuseks Toyota Yarise põhjakaitse, mis ühel hüppel lahti põrus ja radiaatori purustas. 

Olnuks see siis üks õnnetu juhus, aga ei. Sarnane jama tabas Eesti esiekipaaži ka Portugalis ja Sardiinias. Täielik müstika, sest ühelgi konkurendil (sealhulgas tiimikaaslastel) säärast jama polnud. Pole väär väita, et MM-tiitel läks paljuski põhjakaitse nahka.

Õnneks ei pea Toyota mehaanikud tolle mure üle enam pead vaevama, sest lahendus on kuuse alt võtta - MacGyveri teip. Vana hea niiskuskindel kangasteip, millega saab kõik maailma probleemid lahendatud. Kui see ka Yarise põhjakaitset kinni ei hoia, siis ei tee seda miski...

Konstantin Vassiljevile hea läbirääkija

Jalgpallikoondise keskväljamaestro Konstantin Vassiljevi olukord on suvest saati olnud naeruväärne. Koduklubi Gliwice Piasti peatreener Waldemar Fornalik ei soovinud sel hooajal enam Vassiljevit oma meeskonnas näha, kuid lahkumise osas ei jõudnudki osapooled kokkuleppele.

Kuivõrd Vassiljevil oli tol momendil veel 24 kuu jagu lepingut, küsis ta võimaliku lahkumise puhul kompensatsiooni. Klubile see ei sobinud, nemad tahtsid meie mehest tasuta lahti saada. Too variant ei tulnud aga Vassiljevile kõne alla ja nii mängiski ta aasta teises poole Piasti duublis Poola tugevuselt kuuendas liigas külaväljakutel. 

Konstantin Vassiljev Foto: Martin Ahven

Selge, et olukord ei saa lõputult nii kesta, sest 34aastane mees enam nooremaks ei jää. Uus lahkumisvõimalus avaneb jaanuaris, kuid selleks tuleb Piastiga kaubale saada. Ehk oleks Kostjal abi elukutselisest läbirääkijast, kes harjunud lahendama pantvangikriise ja muid ekstreemolukordi.

Laskesuusatajatele haavlid

Kuigi ETV kommentaatorid raiuvad järjekindlalt, et meie laskesuusakoondise tänavuse hooaja refrään on „viiest viis“, siis reaalsusega on sel kahjuks vähe pistmist. Esimeste MK-etappide jooksul on seda juhtunud vaid korra: Rene Zahkna tabas Pokljukas segateatevõistlusel kõik kümme lasku. Ent tervikuna on tema tabavusprotsent 78 (58/74), nii et hõisata pole midagi.

Regina Oja Foto: Jarek Jõepera

Eriti, kui vaadata suurt pilti. Ainult Regina Oja 85% (90/105) on arvestatav täpsus, kuid maailma mõistes pole seegi teab mis eriline. Järgnevad Martin Remmelg 84% (44/52), Grete Gaim 77% (58/75), Tuuli Tomingas 77% (51/66) ja Kalev Ermits 72% (58/80). Ülejäänud on MK-sarjas võistelnud nii vähe, et IBU statistikas nad veel ei kajastu. Aga mõte jääb samaks: eestlastel on laskmisega probleeme. Niisiis kuluks meie sportlastele tavaliste ühe kuuliga padrunite asemel marjaks ära haavlilaengud. Mitu lendkeha on mitu lendkeha.

Olümpiakomiteele rahandusministeeriumi krediitkaart

Küllap on iga spordisõber nüüdseks kursis Eesti olümpiakomitee (EOK) plaaniga luua tippspordiorganisatsioon Team Estonia. Mõte on aus, aga selle teostamisel on üks suur takistus - raha. Vaja oleks 20 miljonit. Aastas. EOK leiab, et suurem osa sellest peaks tulema Põhjamaade eeskujul riigi rahakotist, sest erasektorist säärast summat lihtsalt kokku ei kraabi.

Tuleval aastal on EOK olümpiaettevalmistusele ja saavutusspordile suunatud eelarve 4,89 miljonit eurot. Seda on küll lõppeva aastaga võrreldes 1,47 miljonit rohkem, kuid 20st on asi jätkuvalt kaugel nagu Tokyo Tallinnast. Valitsuse seisukoht antud teemal on selgusetu, kuid kindlasti oleks EOK-l abi rahandusministeeriumi krediitkaardist. Selle toel kannataks ehk projekti täismahus käivitada varem, kui praegu prognoositava nelja-viie aasta pärast. Iga päev on arvel, sest konkurendid ju ei maga.

Jüri Vipsile lennuvarustus

18aastase Jüri Vipsi liitumine Red Bulli vormelimeeskonna järelkasvutiimiga on kahtlemata aasta üks ägedamaid spordiuudiseid. Red Bull naljamehi oma tiiva alla ei võta. 2001. aastal loodud tiimist on vormel 1 radadele, millest unistab mõistagi ka Vips, jõudnud kuraditosin pilooti. 

Jüri Vips  Foto: Red Bull Content Pool

Tõsi, garantiid pole. Üle 60 „noore pulli“ on jäänud vormel 1 ukse taha. Samas on selge, et paremat varianti on Eesti piloodil raske tahta, sest Red Bullis peaks eelkõige maksma tulemus, mitte rahvus ja rahakoti paksus. Kui parafraseerida energiajoogifirma enda loosungit, siis Red Bull andis Vipsile tiivad, nüüd on tal vaja üht korralikku lennuvarustust, et uutes kõrgustes kenasti hakkama saada.

Võrkpallikoondisele 23. sajandi meditsiinivahendid 

Tahame või mitte, kell ei hakka kunagi tagurpidi käima. See tähendab, et võrkpallikoondise libero Rait Rikberg (36) ja sidemängija Kert Toobal (39) ei muutu Benjamin Buttoni kombel aastatega nooremaks.

Kert Toobal Foto: Stanislav Moshkov

Sügisese EMini venitavad mõlemad vanameistrid ilmselt rahumeeli ära, aga edasi... Toobal tähistab suvel 40. sünnipäeva ja ega Rikbergki tollest verstapostist kaugel ole. Seega oleks suurepärane, kui saaksime meeste teadmised ja kogemused kohe Silver Maarile ja Markkus Keelele edasi siirdada, et üleminek nendel tähtsatel positsioonidel võimalikult valutult läheks ning Eesti jätkaks EMil (või isegi MMil ja OMil) tipu poole rühkimist.