NAUDING: Andres Sõber pole küll enam tippkorvpallis, kuid uued väljakutsed pakuvad vähemalt sama palju rõõmu. Foto: Martin Ahven
Spordiblogi
26. detsember 2018, 20:30

Andres Sõbra aasta kokkuvõte: ega me tegelikult nii s**ad ei ole (7)

Eks see positiivne hakkab ikka kõigepealt enda asjadest pihta. Tore, et need väikesed poisid mul alles on, Viru Nigula Hundid. Ja Kadrina Karud – see on mul südamest hea värk!

Mis puutub üldisemalt Eesti kossuvärki, siis ma ei ütle, et olen kurb või õnnetu, asjad on praegu täpselt nii nagu nad on. Muudatusi on vaja, see on päevselge. Mitte ainult masterplaane. On vaja, et koondis saaks alati paremad vennad kokku. Need 40sed kaotused… kohati tekib tunne, et me ei oska! Mängijad on ju tegelikult olemas, ega me tegelikult nii s**ad ei ole. See jääb lõppevast aastat kriipima. Ega me teistest palju maas pole, peame oma asjad lihtsalt vähe kiiremaks ajama.

Korvpalliliidule on mul konkreetne ja kindel soovitus: Eesti karikas kindlalt tagasi! Meil on ju meistriliigas seitse meeskonda, esiliigas 12, teises liigas 16. Esi- ja teise liiga meeskonnad tahavad ka mängida, end proovile panna.

Teiseks on vaja teha kõva reform meistriliigaga. Seitsme pealt oleks vaja saada 10-12 meeskonnani. Võib-olla tundub natuke naljakas, aga see pole naljakas! Meil on esiliigas meeskondi, kes võiksid vabalt praeguste meistriliiga satsidega mängida. Ja isegi mõned teise liiga meeskonnad.

Süsteem oleks lihtne: igas meeskonnas võib olla kaks välismaalast. Peabki olema. Litsentsitasud tuleb panna nii madalaks, et Paide, Viimsi, Rakvere ja Maaülikooli sugused võistkonnad jaksasid osta kaks leegionäri. Kalev/Cramos ja Tartus võib neid rohkem olla, aga eestikaid mängiks kahe välismaalasega. Kalev jätkaks VTBs, Tartu pingutaks nii kõvasti, et saaks eurosarja.

Ma kohe siiralt pole Eesti-Läti liiga usku. Miks? Pühamüristus, kurb on vaadata. Mängitakse Lätis, 100 inimest on saalis. Mängime ju korvpalli sellepärast, et rahvas tuleks vaatama. Kui pusime omavahel, siis küll neid tuleb. Näen seda juba oma Karude pealt. Kui palju meilgi see eelarve on, aga ikka tullakse. 

Kujuta ette, kui paneks siia veel kaks välismaalast juurde. Me võiks vabalt mängida meistriliigas Pärnute ja Valgadega. Võin kihla vedada, et inimesed tuleksid vaatama, kui Paide paneb Rakverega. Nii lihtne see ongi.

Kui tekibki mõni hea mängija, ega ta ei pea viis aastat Paides mängima. Küll ta jõuab Tartusse, Tallinnasse või Itaalia esiliigasse. Tänapäeval on maailm lahti. Andekad kutid jäävad silma, isegi teise liiga tasemel.

Ja Lätti sõit ju maksab! Kui on pooleldi harrastajad ka, kes see töö ajast tahab sinna Lätti nii kangesti mängima minna. Millegipärast korvpalliliidu eesotsas kummardatakse seda. Enne kummardati Leeduga ühist liigat, kuni lõpuks öeldi, et lõpetame jama ära. Nüüd hakkas siis Läti värk pihta. Miks me omavahel ei või teha?!

***

Olen juba ammu seda masti mees olnud, et ei pane konkreetseid sihte. Mängime korralikult, naudime seda. Kui teeme asju korrektselt ja õigesti, nagu olemegi teinud, siis on hästi. Paneme Karudega ühe trennikorra veel juurde, nüüd hakkame kolm korda nädalas harjutama. Minu filosoofia on, et kui selleks valmis oleme, siis küll me ka sinna esiliigasse tõuseme. Aga kui ei tõuse, mis siis ikka. Paneme edasi. 

Mul on gümnaasiumi poisse 4-6, kes on veel kaks aastat Kadrinas. Näiteks Mihkel Kersalu tuli Audentesest ära, sest esiliigas ta mänguaega ei saanud. Püha müristus, mees võetakse Audentesesse, aga esiliigas mängida ei lasta. On need Visnapuu ja Pehka soojad peast? Mis tulemust nad taga ajavad? Tahavad wild-card´iga NBAsse pääseda? 

Tulevikule mõeldes on peaasi, et endal tervist oleks. Sellised mehed nagu 66ne Rick Pitino ja 78ne Larry Brown annavad mulle kõvasti jõudu juurde! Ma siiralt kohe naudin seda värki. Mis see vanus… nüüd hakkan alles aru saama, kuidas asjad käivad!

Andres Sõber jagab Õhtulehes korvpallimõtteid iga kahe nädala tagant.