Spordivaria

SPORDISÜNDMUS 2018 | Alusalu alistas 1/8-finaalis Klavani värava, Kirt iseenda. Kas epeenaiste saavutus läheb Õhtulehele rohkem korda kui rahvale ja alaliitudele? (4)

Õhtulehe sporditoimetus, 30. detsember 2018, 15:45
Katrina Lehis (vasakul) ja Saskia Alusalu. Robin Roots/Stanislav Moškov/montaaž
Õhtulehe sporditoimetus soovib kõigile kaunist vana-aasta lõppu halastamatu võitlusega: aeg on panna vastamisi mööduva aasta kõige meeldejäävamad spordisündmused ja selgitada välja neist kõige-kõigem! 

Süsteem on olnud juba üle kümnendi sama: meie arvates aasta 16 kõige eredamat spordihetke-sündmust jagatakse loosi tahtel play-off-tabelisse (asetusi pole ehk kaks favoriiti võivad kohe vastamisi minna) ning sporditoimetuse liikmetest (Ville Arike, Jarmo Jagomägi, Karl Juhkami, Siim Kera, Ats Kuldkepp, Mart Treial, Kaarel Täll, Henry Lääne, Deivil Tserp) koosnev žürii peab andma hääle ühe või teise poolt. Miinusringe ja teisi võimalusi ei ole. Kes duelli kaotab, see ka põrmu kukub. Lõpuks jääb alles vaid üks, see kõige meeldejäävam spordisündmus aastast 2018.

1. KAHEKSANDIKFINAAL

Klavani võiduvärav Inglismaa kõrgliigas

Samal teemal

Ragnar Klavan alustas 2018. aastat pauguga ja lõi 1. jaanuaril esimese eestlasena Inglismaa jalgpalli kõrgliigas värava. Peaga sisse koksatud tabamus polnud maailma kauneim, aga oli Liverpooli jaoks ülivajalik. See juhtus mängus Burnley vastu neljandal üleminutil ja kindlustas võõrsil mänginud Liverpoolile 2:1 võidu. 

Alusalu Pyeongchangi olümpial neljas

Kiiruisutaja Saskia Alusalu kasutas esimest korda olümpiamängudel kavas olnud ühisstardi võlud ja valud ideaalselt ära. 24aastane eestlanna teadis, et medalikohale ta suure tõenäosusega ei küündi ja läks ainsana püüdma vahefinišites jagatavaid punkte. Sellise taktikaga on üldjuhul võimalik saada parimal juhul neljas koht ja Alusalul see õnnestus.

Edasi pääseb Alusalu tulemusega 6:3.

Saskia Alusalu  Stanislav Moshkov

2. KAHEKSANDIKFINAAL

Kirt ületas Andrus Värniku Eesti rekordi

Odaviskaja Magnus Kirdi juuni alguses Tartus saavutatud 88.45 oli Eesti spordis kõva sõna. Hooaja jooksul paranes elu parima hooaja teinud sportlase tippmark veel kaks korda ja Rabati Teemantliiga etapil jäi tal maagilisest 90 meetrist puudu vaid 25 sentimeetrit.

Kirdi EM-pronks sakslaste karukoopas

Hoolimata hiilgavast hooajast polnud Magnus Kirt Berliini EMil odaviskes kolme suurema medalisoosiku hulgas. Poodiumi soovis vallutada Saksamaa trio Thomas Röhler, Andreas Hofmann ja Johannes Vetter. Kaks esimest tegid oma töö ära, aga viiendaks jäänud Vetterit suutis 85.96 visanud Kirt edestada ja selle tulemusega võitis ta elu esimese tiitlivõistluste medali.

Edasi pääseb Kirdi rekord tulemusega 5:4.

Magnus Kirt  Aldo Luud

3. KAHEKSANDIKFINAAL

Kanepi võit maailma esireketi Halepi üle

Tennisist Kaia Kanepi aasta polnud kuigi hiilgav, aga USA lahtistel oli ta nagu mullugi hüvas hoos. Avaringis alistas Kanepi maailma esireketi Simona Halepi ja rumeenlannal ei jäänud muud üle, kui reketit loopima hakata. Kanepi teekonna lõpetas kaheksandikfinaalis ameeriklanna Serena Williams.

Sildaru võimas naasmine vigastuspausilt

Kelly Sildaru näitas augustis peetud freestyle-suusatamise juunioride MMil, et tema oskused pole pärast põlvevigastust kadunud. Kahele kuldmedalile järgnes talvel kaks MK-etapi esikohta, kusjuures üks neist tuli rennisõidus. Ja tuletame meelde, et Kelly on vaid 16aastane!

Edasi pääseb Kanepi võit tulemusega 5:4.

Kaia Kanepi.  Alar Truu

4. KAHEKSANDIKFINAAL

UEFA superkarika mäng Tallinnas

Eestisse toodud kõlava nimega sõprusmäng osutus nauditavaks etenduseks. Jalgpalli Euroopa liiga tšempion Madridi Atletico alistas Meistrite liiga võitja Madridi Reali lisaajal 4:2. Tänu mängule sai Tallinn augustis ohtralt tähelepanu, linna vooris tuhandeid hispaanlasi ja Maarjamaale jäeti ohtralt raha.

Ott Tänaku taevas ja põrgu Walesis

Korraks tundus, et autoralli MM-tiitel on Ott Tänaku ja Martin Järveoja võtta. Pärast kolme järjestikust etapivõitu olid nad ka Walesis turvaliselt esikohal. Aga laupäeva pärastlõunal lõhkus põhjaplaat ühelt hüppelt maandudes Toyota Yaris WRC radiaatori. Jälle! Nii nägid tuhanded eestlased kaadreid, kuidas Tänak muserdatult teepervel lebas. Tagantjärele osutus Walesi draama tiitliheitluse pöördepunktiks ja lõpuks pidi Eesti ekipaaž leppima üldarvestuse kolmanda kohaga.

Edasi pääseb Tänak tulemusega 7:2.

Ott Tänak Walesis.  Kuvatõmmis/Twitter

5. KAHEKSANDIKFINAAL

Vehklemistüli Lehise ja Kirpu ümber

Kuidas järjekordset draamat lühidalt kokku võtta? Esmalt oli pahane EM-kulla võitnud Katrina Lehise juhendaja Helen-Nelis Naukas, kelle hoolealune ei pääsenud EMil naiskonnavõistlusesse. Seejärel arvati Lehis MMi koondisesse, aga välja jäi Erika Kirpu, kes kurtis valjult ebaõiglust. Sügiseks olid kired veidi lahtunud ja siis oli Lehis juba naiskonna ankrunaine.

Gerd Kanteri karjääri lõppakord

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter lõpetas eduka karjääri stiilselt. Berliini EMil sai ta viienda koha, edestades samuti lahkumisetenduse andnud sakslast Robert Hartingut ühe sentimeetriga. Meeldejääv oli ka septembris Kadrioru staadionil toimunud „viimane vaatus“, kus karjääri viimane heide tõi Kanterile pisara silma.

Edasi pääseb Kanter tulemusega 7:2.

Gerd Kanter.  Teet Malsroos

6. KAHEKSANDIKFINAAL

Rait Ratasepa järjekordne temp

20 päeva ja 20 ultratriatloni. Kõlab uskumatuna, aga raudmees Rait Ratasepp sai väljakutsega nii hästi hakkama, et püstitas mitteametliku maailmarekordi. Poole võistluse peal oli tal piisavalt jõudu, et elukaaslasele Virgele abieluettepanek teha. Vägev!

Kontaveiti haarav võit Ostapenko üle

Eesti ja Läti duellid on alati haaravad. Eriti kui need toimuvad spordimaailma tõelisel tippsündmusel, näiteks Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel. Anett Kontaveit suutis kolmanda ringi matšis Jelena Ostapenko vastu peale jääda 6:3, 1:6, 6:3. WTA koduleht pidas seda kogu turniiri üheks paremaks kohtumiseks.

Edasi pääseb Ratasepp tulemusega 5:4.

Rait Ratasepp  Facebook/Rait-Ratasepp

7. KAHEKSANDIKFINAAL

Korvpallikoondise hirmus kaotus Saksamaale

Noore koosseisuga Eesti koondis ei pidanudki NBA mängijatega täiendatud Saksamaad võitma, aga mängu lõpus oli vahe kahekordne, Eesti kaotas 43:86. Vaatepilt oli nii kole, et korvpalliliidu sponsorid kohtusid järgmisel hommikul alaliidu juhtidega ja soovisid seletust. Pärast kohtumist hakati rääkima ka loodavast uuest arengukavast, mille meedia ristis kiirelt masterplaaniks.

Klavan aitas Liverpooli Meistrite liiga finaali

Ragnar Klavani roll Liverpoolis jäi 2018. aasta esimestel kuudel üsna kasinaks – Meistrite liiga play-off'i kohtumistes sai ta võimalikust 630 minutist platsile vaid pooleks tunniks. Ent need 30 minutit olid siiski märgilised, sest ükski eestlane polnud varem sellistes matšides kaasa teinud. Millal meie silmad uuesti midagi taolist näevad? Finaalis pidi Klavan pingilt vaatama, kuidas kaaslased 1:3 Madridi Realile alistusid.

Edasi pääseb Klavan tulemusega 6:3.

Ragnar Klavan.  Martin Ahven

8. KAHEKSANDIKFINAAL

Kolm epeenaist EMi poodiumil

Hoolimata sellest, et esialgu ei pääsenud epeevehkleja Katrina Lehis Eesti EMi koondisessegi, krooniti ta 18. juunil Novi Sadis Euroopa meistriks. Finaalis alistas Lehis Kristina Kuuse. Mõlemad on Haapsalust pärit, kusjuures kõik meist pole isegi Haapsalus käinud. Kolmandana tõusis poodiumile Julia Beljajeva. Eesti pidu! Lehise kuldmedal oli justkui lunastuseks ka tema emotsionaalsele treenerile Helen Nelis-Naukasele.

Maicel Uibo sise-MMi pronks

Aastaid vigastuste tõttu suurvõistlustel ebaõnnestunud Maicel Uibo jõudis oma tähetunni ära oodata. 6275 punkti andsid talle Birminghami sise-MMil seitsmevõistluses pronksmedali. Head hooaega jätkas Uibo Götzise kümnevõistlusel teise koha ja 8514 punktiga. Berliini EMi oli ta aga sunnitud jalatrauma tõttu katkestama.

Edasi pääsevad epeenaised tulemusega 8:1.

Kristina Kuusk, Katrina Lehis ja Julia Beljajeva tõusid poodiumile.  Bizzi/Trifiletti/FIE

VEERANDFINAALPAARID ON SEEGA:

1) Saskia Alusalu Pyeongchangi olümpial neljas vs Magnus Kirt ületas Andrus Värniku Eesti rekordi

2) Kaia Kanepi võit maailma esireketi Simona Halepi üle vs Ott Tänaku draama Walesis

3) Gerd Kanteri karjääri lõppakord vs Rait Rataseppa järjekordne temp

4) Klavan aitas Liverpooli Meistrite liiga finaali vs kolm epeenaist EMi poodiumil

Tulemused täna kell 20 aadressil sport.ohtuleht.ee!

Poolfinaalide ning finaali tulemused saad teada Õhtulehe esmaspäevasest paberlehest, mille vahel on 2018. aastat kokku võttev eriväljaanne.

SENISED LAUREAADID

Õhtulehe sporditoimetus valis aasta spordisündmust sellisel moel juba 15. korda.

2004 Markko Märtini kirev aasta. Märtin juhtis MM-sarja, tegi verd tarretama paneva avarii, rikkus ajutiselt nägemise, võitis kaks asfaldirallit ja MM-pronksi ning siirdus Peugeot’sse.

2005 Markko Märtini avarii ja töökaotus. 18. septembril kihutas Märtini juhitud Peugeot Suurbritannia rallil rajalt välja vastu puud, kaardilugeja Michael Park hukkus. Aasta lõpuks kahanes tehasetiimide arv, Märtinile kohta ei leidunud.

2006 Kristina Šmiguni kaks olümpiakulda. Jah, Veerpalu puhul kulda oodati, Kristinas kaheldi. NB! Kui kuldmedalid ära võetakse, siis Õhtuleht sündmust ümber ei vali!

2007 Gerd Kanteri MM-kuld. Medalit oodati, kuid kulda lootsid vaid paadunud optimistid, sest enne MMi juhtis Virgilijus Alekna Gerd Kanteri vastu 4:0.

2008 Jüri Jaansoni vägitegu. Vanameister. Veteran. Igiliikur. (Noor) pensionär. 42aastasenda koos Tõnu Endreksoniga võidetud olümpiahõbe oli igatpidi vägev!

2009 Kristina Šmigun-Vähi tagasitulek. Isegi paljud asjatundjad pakkusid, et Kristina Šmigun-Vähi ei naase pärast lapse sündi enam suusarajale. Kahekordsel olümpiavõitjal pole ju enam midagi tõestada. Kuid sport on imeline ja kisub neid, kes teda armastavad, enda rüppe.

2010 Kaia Kanepi uus tõus. 2009 alanud Kaia Kanepi allakäigul ei paistnudki lõppu, kuni ühtäkki suutis tennisemängija leida nii iseend kui ka õige inimese enda kõrvale – Silver Karjus tõusis loetud kuudega eikusagilt aasta treeneri kandidaadiks!

2011 Andrus Veerpalu dopingusaaga. Tegemist oli spordimaastiku ülekaalukalt kõige kuumema teemaga – paraku polnud siin midagi meeldivat.

2012 Gerd Kanteri medalid ja tiimi lagunemine. Gerd Kanter, passis juba 33, kirjutas Eesti spordi ajalooraamatusse tõeliselt ainulaadse aasta. Võitis EM-hõbeda ja olümpiapronksi, troonis ülivõimsalt Teemantliigas, kuni oli sügisel ühtäkki lõhkise küna ees: nii kauane treener, talendi avastaja kui ka ihutohter lahkusid.

2013 Vehklejate kuldne pooltund. Sellist asja polnud ka Eurospordi palju näinud kommentaator varem näinud. Vehklemise MMil võitis esmalt kulla Nikolai Novosjolov ning pool tundi hiljem ka Julia Beljajeva. Lühikese vahe järel kaks kulda järjest ühte väiksesse riiki!

2014 Tõkkejooksja Rasmus Mägi EM-medal. Kõik ju teadsid, et Mägi on andekas jooksja, ometi tuli tema esiletõus 2014. aastal meeldiva üllatusena. EM-finaali läks Mägi jooksma juba kullasoosikuna ja tuli „kõigest“ hõbe, aga seegi oli palju enamat, kui aasta algul loota juleti.

2015 Riia korvpallikontrastid. Riias peetud korvpalli EMi alagrupiturniir pakkus Eesti fännidele kaks vastandlikku poolust. Teises voorus Belgiaga peetud mängu ajal ja järel vilistati piinlikult esinenud meeskond armutult välja, mõni päev hiljem oldi peaaegu võitmas Leedut.

2016 Rasmus Mägi olümpiafinaalis. Juba finaali pääsemine nii nõudlikul distantsil nagu 400 meetri tõketes on kõva sõna. Ent seal, nelja aasta tähtsaimas stardis veel Eesti rekordi 48,40 püstitamine ja kuuendana lõpetamine oli veelgi vahvam.

2017 Eesti epeenaiskonna MM-kuld. Vehklemisnaised on Eestile aastaid kulda ja karda toonud, aga võistkonnavõistluse maailmameistritiitel oli esmakordne sündmus. Finaalis torkas 1,3miljonilise elanikkonnaga Eesti läbi 1,3miljardilise rahvaarvuga Hiina selle ala parimad esindajad!

4 KOMMENTAARI

g
G 30. detsember 2018, 18:04
Kui rahvas ja alaliidud on oma sõna öelnud mida siis see ÕL, Kanter jt siisa veel puutuvad?????
e
eh 30. detsember 2018, 17:32
absoluutselt on ära unustatud näiteks veteransportlased! Ületamatu Nora Kutti, viimaseid uudiseid sügisest: http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/ee...
(loe edasi)
Loe kõiki (4)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee