Endine Eesti jalgpallur purustab teadlasena spordimaailma tabusid (4)

„Kui esimest korda ülikooli läksin, vajus suu ammuli,“ muigab 40 korda eri noortekoondiseid esindanud Klemmer. „Nüüd saan aru, mispärast seal käin. Ei käi atleete vaatamas. Õpin ka.“

Kesk-Inglismaal asuv Loughborough ülikool on sporditeaduste valdkonnas absoluutne tipp. Ja mitte ainult. Sealsed üliõpilased on ka kõvad kehakultuurlased. 2016. aastal toimunud Rio suveolümpial osales üle 80 sportlase, kes olid kooliga seotud. Nopiti 12 medalit, neist viis kuldset. Kui Loughborough oleks riik, paigutunuks ta medalitabelis 17. positsioonile, otse Horvaatia, Kuuba, Uus-Meremaa ja Kanada ette. Pole paha.

Lihtsustatult öeldes uurib Klemmer, kuidas harrastussport noorte vaimsele tervisele mõjub. Räägitakse palju, et sport ja füüsiline liikumine on head, aga see ei pruugi alati nii olla.

„Kui mõelda noorte jalgpallurite peale, siis vahel ei lähe kõik nii nagu plaanitud, saadakse vigastada, karjäär ei lähe õiges suunas,“ mõtiskleb Klemmer. „Neil võib tekkida vaimse tervise häireid ja arvan, et Eestis on ka see probleem, aga sellest nii palju ei räägita. Inglismaal on see suur probleem ja sellest räägitakse väga palju. Alles selgus uuringust, et kolmandikul spordiga tegelevatest lastest on depressioon või ärevushäired.“

Nii uuribki Klemmer, kuidas neid probleeme lahendada, kuidas neist rääkida ja kuidas sellises olukorras noortele tuge pakkuda.

Liiga mehine?

Vaimse tervise muresid on ka tippsportlastel ning need jõuavad vähemalt Inglismaal järjest rohkem avalikkuse ette. Meenub endine Inglismaa koondislane ja Manchester Unitedi legend Michael Carrick, kes mõned kuud tagasi oma tumedamaid mõtteid ajakirjandusega jagas.

„Jalgpalliklubis on õhkkond hästi mehine,“ räägib Klemmer, kes töötab ka Bedfordshire’i maakonna riiklikus spordiorganisatsioonis. „Sa pead olema tugev. Kas me peaks ütlema, et see ei ole õige? Mis on õige atmosfäär, mis jalkaklubis olema peab? Kuidas teha nii, et iga inimene, iga jalgpallur saaks õige toe? Eliitsportlasel on alati stress, see ei lähegi kunagi ära, aga toetavad süsteemid peavad paigas olema.“ 

Mõni spordihuviline ütleks seepeale, et mis pagana jutt see on? Ilmselt kasutaks ta oma tiraadis ka sõnu „pehmo“ ja „lumehelbeke“.

„Inglismaal arutatakse palju sedagi, et vaimsest tervisest rääkimine on vale viis elada või edu saavutada,“ sõnab Klemmer. „Võib-olla ei ole nii, et Salah läheb Firmino (Liverpooli mängijad – toim) juurde ja ütleb, et mul on täna väga halb ja tahan nutta. Võib-olla ta lähebki psühholoogi juurde. Süsteemid on olemas ja sellest räägitakse, see on okei. See hakkabki sinna punkti jõudma, kus on aktsepteeritav ja okei sellest rääkida. Aga väga paljud tippsportlased tahavadki promoda, et mul on depressioon ja võitleme kõik koos. See läheb selles suunas, et depressioon on sportlastele hea turundusvõte.“

***

Lõpparve jalgpalliga tegi hinge vabaks

Paul Pogba, Harry Kane, Kepa Arrizabalaga – 2012. aastal Eestis toimunud U19 EMi osalejate nimekiri on aastaid hiljem vaadates üpriski võimas. Sel turniiril esindas Eestit ka Bert Klemmer, kes pallis Portugali, Kreeka ja Hispaania vastu kokku 242 minutit.

Möödus aasta ja mõned kuud ning Klemmer jättis jalgpallikarjääriga hüvasti. Ta tundis, et ta ei olnud vutis enam südamega sees ning elu vajas muudatusi.

„Ei olnud ainult palk ja haridustee,“ mainib Klemmer põhjuseid, miks ta lõpetada otsustas. „Ütlen ausalt, enamik ajast kulus jalgpalli mängimisele. Olin selle sees. Tahtsin oma vaba aega, mul oli teisi huvisid ka. Tahtsin tunda, kuidas on nädalavahetusel sõpradega välja minna ja väikesed õlled teha. Tahtsin olla vaba mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Kui oled jalgpallur, mõtled kogu aeg jalgpallist. Kui tahad olla hea jalgpallur, pead mõtlema ja oma karjääri planeerima. Ma mõtlesin, kuidas saaks natuke teistmoodi elada ja kuidas saaks hinge vabaks.“

***

Brexit on inimesed külmemaks teinud

Inglismaal on palju jututeemasid. Näiteks ilm, jalgpall ja Brexit. Keskendume praegu kahele viimasele.

Jalgpallist: „Kui ütlesin, et olen eestlane, siis vastati: „Jaa, Ragnar Klavan – I know him (ma tean teda – toim).“ Liverpool on suur globaalne klubi, Eesti muutus kuulsamaks. Pilt muutus, tekkis arvamus, et Eesti on hea riik. Mul ei tule küll pähe, et keegi oleks rääkinud mõnest muust Eesti sportlasest kui Ragnar Klavan.“

Brexitist: „Brexitiga on välismaalaste vastu suhtumine natuke muutunud. Mõned tuttavad on natuke külmemaks läinud ja mõtlevad, et miks ma seal olen. Mul on kontoris direktor ja ärijuht, üks on leiborist ja teine konservatiiv. Iga päev vaidlevad Brexiti üle. Igas tunnis on umbes 10–15minutiline teepaus ja alati on Brexit teemaks.“