Rimo Hunt pidas viimased tipptasemel matši Nõmme Kalju särgis. Foto: Stanislav Moškov
Jalgpall
15. jaanuar 2019, 13:46

Fenomenaalse karjääriga maha saanud Rimo Hunt tegi tippspordiga lõpparve (1)

Eesti jalgpallikoondises seitse kohtumist pidanud Rimo Hunt tegi tippspordiga lõpparve.

Hunt jätab selja taha omamoodi fenomenaalse karjääri, sest esmakordselt hakkas ta Eesti kõrgliigas mängima alles 26aastaselt, kui sõlmis lepingu Levadiaga. 27aastaselt debüteeris Hunt koondise eest ja lõi veidi hiljem 2:0 võidumängus Gibraltari üle ka värava.

Veelgi enam, aastal 2014. õnnestus Hundil sõlmida ka esimene välisleping, kui ta liitus Kasahstani kõrgliigas mängiva Kõsõlorda Kaisariga. Kokku sai ta kasahhide kõrgliigas kirja 41 mängu ja lõi üheksa väravat. 2016. aastal liitus Haapsalu mees taas Levadiaga, mille vahetas 2018. aastaks Nõmme Kalju vastu.

Hunt on kahekordne Eesti meister ja ühekordne karikavõitja.

Mullu käis ta külas Õhtulehe jalgpallipodcastis ja meenutas, kuidas käis esimese välislepingu sõlmimine:

„Rimo Hunt oli juba kaks aastat meistriliigas mänginud. Meistritiitel oli olemas, karikavõit ka, rääkimata superkarikast! Madalama liiga klubist M.C. Tallinn end 2011. aastal Tallinna Kalevisse ning aastaring hiljem Levadiasse pallinud Hundil oli tarvis välismaale kiigata. Vähemalt nii arvas M.C. Tallinna eestvedaja Toomas Wilson. Lahti rullus mitte just kõige tavapärasem stsenaarium.

„Davai, lähme välismaale,“ ütles Wilson.

„Okei, lähme. Mis me selleks tegema peaksime?“ küsis Hunt vastu.

„Ma ei tea.“

„Ma ka ei tea.“

Mõeldi ja nuputati. Helistati vutiagent Harri Ojamaale, kes andis juhtnööre ning ütles, et kõigepealt on videot tarvis! Lõpuks aitas ta sellega ise. Siis hakkas Wilson oma tutvusi kasutama. Käidi Iisraelis. Seal pakutu ei sobinud. Seejärel olid laual juba mõned Ojamaa poolt leitud variandid.

Külastati üht Poola klubi, seal sooviti Hunti, kuid meestel oli plaan selge ja programm paigas – veel oli vaja minna Tšehhi ja Saksamaale. Lõpuks osutus kõige reaalsemaks variandiks Tšehhi kõrgliigaklubi Ostrava Banik, kuhu samal ajal ehk 2014. aasta alguses siirdus ka Joel Lindpere.

Hunt kohtus klubi ninameestega uhkes Praha restoranis. Allkirjad olid lepingul juba peaaegu all, kui Rimo märkas, et kontrahti palganumbrid ei klappinud varem lubatuga. Hunt ja Wilson tõusid püsti ja kobisid lihtsalt minema. Tagasi hotelli jõudes möödus vaevalt 10 minutit, kui helises telefon ning ründeässa kutsuti Kasahstani klubi Kõzõlorda Kaisari laagrisse Türgisse.

Kaks nädalat hiljem oli leping käes. Raha Kasahstanis jagus, kuigi Hunt oma täpset palganumbrit avaldada ei soovi.

„Oli tavaline, kui keegi sai 10 000 dollarit kuus,“ pajatas ta. „Kui räägime tippklubidest, siis 50 000-100 000 kuus polnud ka probleem. Kui võtta tase vs. palk, siis millest me räägime? See oli täiesti paigast ära.““