Kummaline Kuuba! Vehklejad aitas võidule kodune kiirpuder (1)
„Korraldajad võiks ju palgata kedagi, kes saalis toolid ära peseks, need olid tõesti mustad,“ muigas vehkleja Nelli Differt. „Esimesel päeval näed ämblikevõrke ja mõtled, et siin pole keegi kaua istunud. Saal oli väga-väga vana, ilmselt 1970ndatel ehitatud ja remonti pole hiljem tehtud.“
„Mina olen Nõukogude inimene, ükski asi ei jäta suud lahti,“ lisas treener Helen Nelis-Naukas. „Olen kordades hullemates Venemaa saalides olnud, mind see tegelikult ei üllatanud. Aga igal pool oli hästi palju prahti, saal oli koristamata, toolid olid tolmused, kogu aeg pidi vaatama ega tribüünil oma riideid ära ei määri.“
Aga kõigega harjub ära. Ka rokase ja pimeda saaliga, kus pole korralikke pesemistingimusi. Individuaalvõistlus läks meie naistel aia taha (parim oli Lehise 34. positsioon), kuid võistkondlikult (Lehis, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Irina Embrich) napsati esikoht.
Kartis süüa
Triumf tuli hoolimata sellest, et sportlaste menüü polnud päris selline nagu Euroopas. Kuuba toit on kurikuulsalt maitsetu. Valik on väike ning põhikomponentideks on riis ja uba. Veidi saab liha ka. Eelmisel aastal MK-etapil osaledes saadigi šokk: ei olegi nagu midagi süüa.
„Eelmine aasta oli väga õudne kogemus ja pigem hirmuga mõtlesin, et jälle see Kuuba, aga seekord oli parem,“ rääkis Differt.
„Seekord oli hotellis väga euroopalik hommikusöök,“ lausus Nelis-Naukas, kes külastas eksootilist Kuubat esmakordselt. „Aga võileivad, kiirpuder ja kiirmakaronid – kõik oli meil kaasas. Mul oli Eesti leib ka! Siiamaani pole me kuskile süüa kaasa võtnud. Poes ei olnud ka mitte midagi. Kõik letid olid täis, aga kui lähemalt vaadata, siis letid olid täis ainult üht toodet. Kolm riiulit üht limonaadi. Siis meenus küll Nõukogude liit.“
Medalite arvult Eesti aegade edukaim sportlane Irina Embrich sõnas, et mitte kuskil ei pea toidu nimel niivõrd palju ringi jooksma. Hirm oli ka nahas.
„Kartsin süüa, sest tingimused, kus toitu tehti, tundusid halvad,“ rääkis ta. „Võib-olla eksisin. Aga ei tahtnud riskida. Samas sõime kesklinnas ja polnud väga halb.“
Kodus hea
Probleeme oli ka võistluse korraldusega, näiteks ei suudetud ajakavast kinni pidada.
„Mina isiklikult imestan, et rahvusvaheline vehklemisliit laseb nii võistlusi korraldada,“ märkis Nelis-Naukas. „Saan aru, et laiendatakse spordiala ja kuubalased ka vehklevad, aga ma ei tea, milline reklaam see alale on.“
Aga kõigest hoolimata pakkus Kuuba huvitava kogemuse. Arhitektuuripärlist vanalinn, kaheksa kilomeetrine legendaarne promenaad Malecon, lõputud vanad tossavad Ameerika masinad. Tunne, et kodus on hea.
„Korraks vaatad ringi ja mõtled, et kodus on ikka hea küll,“ nentis mullune Euroopa meister Katrina Lehis. „Meil on ikka kordades rohkem võimalusi, elu kordades paremal järjel.“
Kommentaarid