SOTID SELGEKS | Miks pole jalgpallur Zakaria Beglarišvili ikka veel Eesti passi saanud? (1)

Eile siirdus mees laenulepingu alusel pooleks aastaks FC Florast Ungari klubisse Budapesti Honvedi. Flora kodulehel teatas ta järgmist:

„Kodakondsuse saamiseks peab olema Eestis elanud elamisloa alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Tuleb kannatada veel 5. aprillini, siis täitub kodakondsuse omandamiseks vajalik päevade arv."

Tähelepanelikuma jalgpallisõbra südamele langes mure: Beglarišvili peab siin elama viis viimast aastat püsivalt, kuid kuidas see võimalik on, kui ta nüüd Ungarisse siirdub?

Tegelikult ei ole sõna "viimased" siinkohal oluline, sest kodakondsuse seaduses on järgnev tingimus: "Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt."

See tekitab omakorda küsimusi. Kaheksa aastat, millest viis püsivalt. Millised need kolm mittepüsivat aastat on? 

Et asjast sotti saada, küsisime mõu Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunikult Merje Klopetsilt.

"Tõepoolest, üks Eesti kodakondsuse saamise tingimusi on see, et inimene on Eestis elanud 8 aastat," vastas ta. "Zakaria Beglarišvilil täitub see nõutav aeg tänavu aprillis. Kui ta läheb nüüd pooleks aastaks teise Euroopa Liidu riiki, siis see tema praegust Eesti elamisluba ei mõjuta ja tema kodakondsustaotlust menetletakse edasi. Eestis püsivalt elamine tähendab välismaalaste seaduse mõistes seda, et inimene viibib Eestis elamisloa alusel. Seega juhul, kui Eesti kodakondsuse taotlejal on 8 aastat Eesti elamisluba olnud, vastab ta kodakondsuse saamise nõudele."

Beglarišvili liitus Floraga 2010. aastal, vaid 2013. aastal naasis ta ajutiselt Gruusiasse. 28aastane ründev poolkaitsja on tulnud neli korda Eesti meistriks. Flora eest on ta pidanud 287 kohtumist, löönud 117 väravat ning andnud 103 resultatiivset söötu