Eesti Antidoping pareerib prooviga manipuleerimise võimalust: anuma avamisest jääks visuaalne jälg

Avaldame EAD avalduse täispikkuses muutmata kujul:

Eile, teisipäeval 15. jaanuaril viis EAD testija Otepääl läbi veretesti kogumise suusataja Raido Ränkeliga. Kas inspiratsioonist 11.jaanuaril 2019 Norra ja Saksa meedias avaldatud Norra teivashüppaja juhtumi (sulges ja avas kolmel järjestikusel korral veretesti konteineri) või muul ajendil õnnestus R. Ränkelil vereproovi konteiner peale omakäelist sulgemist see jõulisel lahtikeeramisel taasavada nelja järjestikuse konteineriga. Iga avamise järgselt oli visuaalselt nähtav et konteiner on avatud (turvahambumise vigastus), milliseid rahvusvaheline testilabor kindlasti ei aktsepteeri. Testija proovis samal õhtul ise ühte samasugust konteinerit sulgeda ja uuesti avada, kuid avamine ei õnnestunud. Täna, kolmapäeval, 16. jaanuaril jõudsid konteinerid EAD kontorisse ja R. Ränkeli poolt jõuga avatud konteineritel on selged avamise visuaalsed jäljed (stopperhambad murdunud).

EAD juhib tähelepanu, et suletud proovi avamisel kõrvaliste isikute poolt jääks sellest igal juhul visuaalne jälg ning labor sellist testi ei käsitle. Selles kontekstis ei saa kuidagi tõstatada väidet, et dopinguproovidega saaks liiga lihtsalt manipuleerida. WADA rahvusvaheline testimisstandard ei sea tingimust, et proovi poleks võimalik avada.  Nõutud on, et "sportlane pitseerib (sulgeb) oma proovi dopingukontrolliametniku juhendamisel proovivõtukomplekti" ning et "dopingukontrolliametnik veendub sportlase nähes selles, et pitseerimine (sulgemine) on sooritatud nõuetekohaselt".

EAD on informeerinud konteinerite tootjafirmat Berlingeri ning Saksamaa testlaborit toimunud intsidendist. Lisaks rakendatakse lähiajal dopinguproovide sulgemisel täiendavaid turvakleebiseid.

EAD on seisukohal, et sportlaste dopinguproovide turvalisus peab olema tagatud maksimaalsel võimalikul viisil kindlustamaks õigeid testitulemusi ning seeläbi aidata kaasa puhta spordi kaitsmisele.