AJALOOLINE POODIUM: Eestlased said kohe esimesel MK-etapil rõõmustada, sest Bente Martinseni (nüüd Skari, pildil keskel) ning Antonina Ordina (vasakul) järel tuli kolmandaks Kristina Šmigun (nüüd Šmigun-Vähi).Foto: Mati Hiis
Talisport
19. jaanuar 2019, 00:05

Asjaosalised meenutavad 1999. aasta Otepää MK-etappi ja arutlevad selle tähtsuse üle 

20 AASTAT SUUSAPIDU: „Nii mõnegi toetaja puhul sai öeldud, et kuulge, Venemaa ei suuda korraldada, meil on võimalus.“ (1)

Tehvandi suusastaadionil ja -radadel on sel nädalavahetusel juubelihõngu, sest Otepääl toimub 15. korda murdmaasuusatamise MK-etapp. Kusjuures esimene suusapidu jääb juba 20 aasta taha, mistap liugleb Õhtuleht erinevate inimeste meenutuste toel aastasse 1999.

Tehvandi suusastaadionil ja -radadel on sel nädalavahetusel juubelihõngu, sest Otepääl toimub 15. korda murdmaasuusatamise MK-etapp. Kusjuures esimene suusapidu jääb juba 20 aasta taha, mistap liugleb Õhtuleht erinevate inimeste meenutuste toel aastasse 1999.

Õigemini tuleb alustada 1998. aasta augustist, mil helises toonase suusaliidu peasekretäri Kaarel Zilmeri telefon. Rahvusvahelisest suusaliidust (FIS) helistati sõnumiga: venelased ei korralda jaanuaris MK-etappi, kas teete ära?

Esiti suhtus Zilmer ettepanekusse skeptiliselt, sest eestlaste plaan oli taotleda MK-etappi alles aasta-kahe pärast. Ent pärast arupidamist erinevate inimestega edastas ta FISi jah-sõna. Neli kuud enne võistlust, mis tähendas, et algas ropp töö, sest kõik juhtus ootamatult. Pealegi polnud suusaliidul varasemat kogemust, millele tugineda.

Edasi lugemiseks: