Tervisemure küüsis Algo Kärp saab küll rahulikus tempos suusatada, kuid võistluskoormust keha ei kannata.Foto: Aldo Luud
Talisport
20. jaanuar 2019, 11:50

Müstilise tervisehäda küüsis Algo Kärp: mustas masenduses enam pole, aga olen loobumisele mõelnud (8)

Tänane Otepää MK-etapi 15 km eraldistardist klassikadistants pidanuks olema Algo Kärbi (33) üks hooaja tipphetki, paraku on teda oktoobrist saati vaevanud müstiline häda, mistõttu jälgib ta võistlust televiisorist.

"Mustas masenduses enam pole, aga ikka olen loobumisele mõelnud," tunnistab Kärp, kes Pyeongchangi OMil rõõmustas poolehoidjaid 50 km klassikadistantsi 17. kohaga.

"See mõte on praegugi üsna lähedal. Aga suurepärane talv on hoidnud suuski nurka viskamast. Kõige parem stressimaandaja on see, kui lähed loodusesse ja saad rahulikult suusatada. Loobumismõtted ajabki eemale see, et saan põhivastupidavust treenida ega pea haiglavoodis istuma. Aitab ka see, et läksin sügisest kooli, sealgi on päris palju teha, mis hoiab mõtted eemal."

Kärbi häda ongi see, et enesetunde poolest on ta terve mees. Ta saab rahuliku koormusega treenida, kuid nii pea, kui intensiivsus tõuseb võistlustasemeni, ütleb keha nii-öelda üles. Ei mingit jaksu.

"Käisin [pärast jõule] spordiarsti juures, koormustestil oli selgelt näha, et viimane koormustase oli piltlikult öeldes ümmargune null. Üldse ei jõudnud pingutada," lausub Kärp, kelle hädad algasid oktoobris Mallorcal.

Ta jäi seal haigeks, oli paar päeva täiesti rivist väljas, mispeale kohalik arst määras talle antibiootikumid. Mis Kärpi Hispaanias täpselt vaevas, on tänaseni selgusetu. Ometi tegid antibiootikumid olemise paremaks ja suusatajale tundus, et ta pääses kergelt. Et kui pidi haige olema, siis vähemalt hooaja eel. Ta eksis rängalt.

Varsti selgus, et tema hemoglobiininäit on normaalsest ligi 40 ühikut madalam. Ta tegi Põhja-Soomes Olosel küll hooajaeelse katsevõistluse kaasa, kuid sellise verenäiduga polnudki head nahka looda. Tulemuseks 66. koht 10 km klassikadistantsil.

"Lihtsalt pole midagi, mis hapnikku transpordiks, nii ei saagi kiiresti sõita," märgib ta. "Järgnes hull väsimus, olin täitsa rivist väljas."

Seejärel algas üks lõputu analüüside virvarr, mis andis esimese reaalse tulemuse alles selle nädala alul. "Soolestikus on normaalsest ligi viis korda kõrgem põletikunäit. See on peamine põhjus, miks Otepääl ei startinud. Põletikuga ei julge kehale koormust anda," selgitab ta.

Kehv tippspordimeditsiin 

Aga... 

"Nüüd on kurb see, et ma ei saa praegu mingit ravi. Täpselt ei tea, mille vastu oleks vaja ja kas see on seotud kehva verepildiga või avastati hoopis uus häda. Järgmisele uuringule, gastroenteroloogi juurde pääsen alles 28. jaanuaril. Seegi aeg saadi väidetavalt kuhugi vahele, muidu pääsenuks 9. mail.

Ütlen ausalt välja, meil on tippspordimeditsiin väga kehv. Tippsportlasena pidanuks pärast analüüside vastuseid olema juba järgmisel päeval võimalus minna arsti juurde ja asjaga tegeleda, mitte kaks nädalat kõrge põletikunäiduga ootama. Hooaeg käib, MM läheneb ja ma ei saa isegi võistlema. See on kurb. 

Meditsiin ongi Eesti spordi tõsine puudujääk maailma ees. Enda näitel, tegeleme koguaeg tagajärgedega, ennetustegevust pole. Kindlasti on erandeid, võib-olla Gerd Kanter oli nii hea ja tugev sportlane, et tal oli oma arst, ma ei tea. Aga suusatajatel pole. Kui keegi haigeks jääb, siis hakkame perearste pidi uurima ja oleme sisuliselt üldjärjekorras.

Loodan, et kuskil keegi hakkab nägema, et sportlaste taustajõud peavad olema palju paremal tasemel. Me oleme võrreldes teiste maadega täielikud amatöörid selles vallas. Eesti meditsiin on suurepärane, aga kurb, et seda ei suudeta sportlastega kokku viia." 

Ta jätkas iroonilise muigega: "Eelmise aasta parimate sportlaste jagamisel öeldi, et meil pole nii head medaliaastat varem olnud. Nii rohkem medaliaastal jäävad murekohad, mis palju raha nõuavad, kergelt unarusse. Oleks seis kehvem, võib-olla siis hakataks end kiiremini liigutama. Team Estonia on kindlasti üks samm selles suunas, loodame, et see käivitub nii kiiresti nagu peaks." 

Kas hooaeg on maha kantud? "Arvan küll, et on suht läinud. Aga ma ei mõtle seda nii. Kuna ise tunnen end tervena, siis asi ei tundu nii lootusetu. Treenin ja hoian konditsiooni. Praegu mind morjendab see, et ma ei saa kiiresti arstile. Hakkan esmaspäeval veel uurima, et äkki kuidagi ikka saab kiiremini. Iga päev on arvel. Saaks mingi ravigi peale.

Plaan on saada terveks, kiirelt vormi ja veebruari alguses Eesti meistrivõistlustel osaleda. Sealse 15 km klassika võitja saab ka MMi koha. Oleks võimalus veel ree peale saada, aga ma ei kujuta ette, kuidas saan vormi nii heaks. Eestis võin võita, aga iseasi, kas MMiks kas selline seisund tuleb, millega on mõtet sinna minna. Aga see on praegu etteruttamine. Hoian lihtsalt variante elus, muidu on täitsa mõttetu iga päev treeningutel käia.

Vähemalt olen saanud kodus pere juures olla, sest Eestis on suurepärased lumeolud. Vaimselt on see parem kui välismaal laagris olla, sest vähemalt ei pea pere ohverdusi tooma."

Kärp on sel talvel osalenud kolmel võistlus. Lisaks mainitud Olose 10 km klassikale startis Kärp 1. detsembril Itaalias Livignos 30 km ühisstardist vabatehnikadistantsil, kus finišeeris 9. kohaga (mäestikus läkski korraks tema verepilt paremaks, kuid kodumaale naastes läks olukord taas allamäge). 23. detsembril oli ta Tehvandil sunnitud Eesti meistrivõistluste suusavahetusega sõidu pooleli jätma, sest keha ei pidanud võistluskoormusele vastu.