Vahur Teppan peab aitama Hiina suusatajad medalikonkurentsi: suures riigis pole muu oluline

Materjali hiinlastel on, tulemusi viimastel aastatel mitte. 25aastane Qiang Wang sai Otepää klassikasprindis 34. koha, jäädes edasipääsust sekundi kaugusele. „On aja küsimus, millal ta hakkab 30 sekka sõitma. Pole kahtlustki. Olen isegi natukene üllatunud, et seda pole seni juhtunud, sest eeldusi tal on,“ sõnab Teppan.

„Nüüd olime 34. kohal, aga sellest Hiina spordijuhtidele veel ei piisa. Juba järgmise kahe kuu jooksul tuleb paremaid tulemusi näidata,“ lisab ta.

Kas Pekingis nõutakse medalit? „Nad unistavad sellest. Suures riigis pole muu oluline. Loomulikult hiinlased teadvustavad ja saavad aru, et mahajäämus on päris suur ning eesmärke seatakse ikkagi hooaja kaupa, järk-järgult. Kolm aastat on vastupidavusspordis väga lühike aeg, aga meie oleme seal selleks, et eesmärgid realiseeruks ja et kodusel olümpial oleks murdmaasuusatamises sportlased esindatud igal distantsil,“ vastab Teppan.

Hiinlased vajavad teistsugust süsteemi

Kevadel ei osanud Teppan öelda, kas koostöö hiinlastega jätkub. Asjad said selgeks alles juulis, töö algas septembris. Venimise põhjus oli selles, et pärast Pyeongchangi olümpiat vahetati suusaliidus palju inimesi välja ja sportlike plaanide paikapanemiseni jõuti alles siis.

Eelmisel hooajal aitas Teppan endist Eesti koondise sprinditreenerit Björn Kristianseni, aga norralane loobus uuest lepingust. Nüüd on Hiina koondisel kaheksa sportlase peale koguni kolm juhendajat, lisaks Teppanile ka rootslane, peatreener Anders Högberg ja norralane Ole-Marius Bach. Mänedžer ja hooldepealik on endise Norra tippsuusataja Eldar Rönningu noorem vend Bernhard.

Kolm treenerit kaheksa sportlase peale tundub päris palju. „Jah, vähe seda ei ole,“ nõustub Teppan. "Aga kolme on vaja selleks, et keegi saaks vahepeal kodus käia. Kui mina tulen nädalaks koju puhkama, siis keegi peab sportlaste juurde jääma. Kui Kristiansen oli omal ajal Eestis treener, oli normaalne, kui ta käis nädalaks laagris ja siis treenisid sportlased kaks nädalat omapäi. Hiina sportlastega pole see võimalik. Süsteem nõuab, et kaks treenerit oleks kogu aeg juures.“

Tingimused peaks aastatega paremaks minema. Kui praegu ei saa Hiina koondis norralaste ja rootslaste kombel hiiglaslikku rekat lubada, siis olümpiahoojal ehk küll. Kõik sõltub tasemest, kuhu suusatajad jõudnud on. Raha pole sel juhul takistuseks.

Palka makstakse korralikult

Harjutatakse tavaliselt Norras Trondheimis, suvel on sportlased olnud aga omapäi, koduste treenerite juhendamisel. Juhendajakolmiku nõue on, et edaspidi oleks hoolealused ka suvekuudel nende treenida. Ja koondislaste arv võiks kahekordistuda.

Aga kuidas on lood treenerite töötasuga? Selle üle kurta ei tohi. „Kõik, kes suusakarussellis on, teavad, et tegu pole tööga, kus saab õhtul kell viis koju minna. Mina saan koju harva. Kui kuu jooksul neli-viis päeva saab, on hea. Miski peab seda kompenseerima.“

Käskude ja nõuannete jagamine käib Hiina koondises omamoodi. Inglise keelt räägib vaid üks sportlane, kaks saavad korraldustest enam-vähem aru. Tõlgi rolli täidab hiinlasest tiimijuht. Arusaamatusi tekib seetõttu palju, aga häid lahendusi pole. Atleetidel kulgeb inglise keele õppimine vaevaliselt, treenereid hiina keeles rääkima saamine tundub samuti utoopilisena.

„Tõlkes läheb alati midagi kaduma. Mina räägin inglise keeles, tiimijuht peab aru saama ja selle hiina keelde mõtestama. Ja kui vastus tuleb, on vaja jälle mitu korda tõlkida. Aga midagi tegemata ei jää. Koosolekud lähevad ehk poole võrra pikemaks kui samu asju eestlastega arutada,“ selgitab Teppan.

Sajad hiinlased riigi kulul Soomes ja Norras

Hiinlasi suusatab Euroopas üllatavalt palju. Soomes on noori sportlasi mitusada ja Norras on mitu erinevat suurt gruppi. Näiteks kunagine sprindikuningas ja Norra koondise treener Tor Arne Hetland aitab Hiina sõudjatest ja aerutajatest suusatajaid vormida. Massi pealt võiks tulla praegusele eliitgrupile järelkasvu, see ongi eesmärk. Tegeletakse ainult spordiga, mingit õpingutega sidumist pole. Kogu lõbu maksab kinni Hiina riik.

„Hiina mastaabi juures pole see mingi probleem, aga Eesti mõistes on tegu loomulikult väga suure hulga inimestega. Seal muutub väljavalitud sportlastele akadeemilise õppetöö osakaal 13-14aastaselt väga väikeseks. Õhust ja armastusest seal sportlasi ei teki, töö on kõva,“ ütles Hiina koondise treener Teppan.