Kahekordne olümpiavõitja kaalus enesetappu: mõtlesin ainult sellest, et ei soovi homset näha (2)

"Kogusin pooleteisekordse annuse depressiooniravimeid, et end tappa," tunnistas Pendleton, kes tegi spordiga lõpparve pärast 2012. aasta Londoni olümpiat, kust ta naasis kulla ja hõbedaga.

"Need lebasid mu ees. Teadsin, kui palju on vaja võtta ja kui kaua läheb aega, et nad mõjuksid. Ma polnud isegi endast väljas, vaid lihtsalt tuim."

Ta jätkas: "Tundsin end kohutavalt süüdi, et enesetappu kaalusin. Küsisin hiljem emalt, kas ta oleks mulle andestanud, kui oleksin end tapnud. Loomulikult ajasid need sõnad ta endast välja. Aga ma tõesti tahtsin, et mu pere olnuks võimeline mulle andestama, sest ma ei tahtnud neile nimme haiget teha. Ma lihtsalt kannatasin sisemiselt nii väga."

Pendletonil diagnoositi tol ajal sügav depressioon. Pärast sõbra juures kogetud paanikahoogu otsis ta abi. Kõige tumedamal momendil pöördus ta Briti rattaliidu endise psühhiaatri Steve Petersi poole.

"Kell oli umbes 6.30 hommikul," meenutas endine rattaäss. "Olin juba tunde üleval olnud. Mäletan, et lebasin ja pisarad veeresid mööda mu põski alla. Ma ei nutnud, vaid tundsin lihtsalt lootusetust. Olin nii sügavas augus, nii abitu.

Mõtlesin ainult sellest, et ei soovi homset näha. Olen äärmiselt tänulik, et Steve telefonile vastas. Vastasel juhul poleks mind tõenäoliselt enam elavate kirjas."

Praegu läheb Pendletoni elu ülesmäge.