Erki Noole lapsepõlv oli üsna sündmusterohke.Foto: Aldo Luud
Kergejõustik
26. jaanuar 2019, 12:00

Erki Nool meenutab koolipõlve: iga päev olid kiriku taga kaklused (3)

„Vanasti oli populaarne ja väga lihtne saada alaealiste asjade komisjoni arvele. Meie piirkonnast tean ainult kaht inimest, kes pole sinna kunagi sattunud – Võrumaa Teataja peatoimetaja (tegelikult vastutav väljaandja – toim.) Kalev Annom ja mina, ülejäänud olid ilusti miilitsas arvel.“

Niimoodi iseloomustab Erki Nool oma nooruspõlve Võrus. Mängiti, lipati ringi – tulevase olümpiavõitja suureks lemmikuks olid tagaajamismängud –, käidi prügimäel asju otsimas, pärast taliolümpiamänge ehitati bobikelke, suurem osa ajast veedeti õues. Hea liikuv elu. Ootamatult jõuab Nool vägivallani.

„Minu jaoks on hästi arusaamatu,“ alustab endine kümnevõistleja muiates. „See on mutikeste ja plikatirtsude teema, kes saavad europrojektidest raha ja iga päev kuuleme mingist koolivägivallast ja kiusamisest ja hirmsalt tahame seda hästi suureks puhuda, et inimesed ikka õigustaks oma projekte ja igapäevaseid sissetulekuid. Käisin Võru I kaheksaklassilises koolis, meil oli alati pärast koolipäeva kiriku taga kaklused. Mingid poisid läksid ikka omavahel tülli ja kõik tulid ja vaatasid, kes siis omavahel kaklevad. See oli loomulik osa. Kuna Võrus oli suur sõjaväeosa, siis olid meil venekeelsete poistega väga kõvad jalgpallilahingud ja alati läks pärast seda kõvaks kakluseks.“

Saan sinu jutust aru, et koolikiusamist pole väga olemas ja inimesed peaksid koolis rohkem kaklema?

Mitte päris nii, aga mul noorem poeg käib gümnaasiumis ja umbes aasta aega tagasi tuli televiisorist „Suur lotokolmapäev“ ja inimeste käest küsiti, mida koolis tehakse? Teisel või kolmandal kohal oli variant „kaklemine.“ Mu poiss ütles automaatselt, et keegi ei kakle ju. See, mis oli 30-40 aastat tagasi, et üks poiss ütles teisele halvasti ja sai vastu nina kohe... nõndanimetatud see Tarandi juhtum (Indrek Tarandit rünnati EKRE protestil – toim.), et anti jalaga tagumikku. Vanasti oli jalaga tagumikku nagu inimese madalaks tegemine. Kui sa kaklema hakkasid, oli võitlus, aga jalaga tagumikku löömine oli, et oledki tont (naerab – toim.). Elu muutub. Ega see midagi halba ei ole.

Tarand noris ise?

Oo jaa, kindlasti. Jalaga tagumikku sai ta selle eest, mida ta nõudis. Kui inimene läheb piimapoodi piima ostma, saab ta piima. Ta sai oma meediahuvi kätte, nüüd ratsutab kuni valimisteni. See on hoopis teine teema, aga kui tulen spordi juurde tagasi, siis tänasel päeval õpetan poistele hästi palju teivashüpet. Poksijale oleks teivashüppes mingeid asju lihtsam õpetada, kuna nad oskavad käega agressiivselt lüüa. Ma ei saa öelda poistele, et pead sama agressiivselt käed üles lööma nagu paneks teisele vennale käega vastu nägu. Kellelgi pole sellist kogemust.

Aga see on ju hea?

Loomulikult. Ei saa öelda, et inimesed peaksid omavahel kaklema. Tänapäeval läheb inimene spordipoodi, ostab poksikoti ja peksab kas või viis tundi järjest. Kõik on olemas, et agressiivsust välja elada.

Kas olid nooruspõlves hea kakleja või oli morss ninast kogu aeg väljas?

Eks on ka minul ninast morssi väljas olnud. Mäletan kui vennale tuli üks neli aastat vanem poiss külla ja midagi mulle tema juures ei meeldinud. See poiss pani mul morsi lippama.

Loe pikemat intervjuud Erki Noolega siit.