Üllar Kerde kossukoondise triost: Eesti klubid peaksid neile tänulikud olema

Nii Kangur kui ka Arbet tegid oma debüüdi koondise eest 2002. aastal, Talts jõudis sama tähiseni 2004. aasta lõpus. Uurisime aastatel 2005-2009 Eesti koondise treeneripingil olnud Üllar Kerdelt, millise pilguga tema mehi meenutama jääb. 

"Tol ajal oli neid poisse, kes koondisesse tulid, ikkagi palju," sõnab ta. "2001. aastal toimus põlvkondade vahetus ning vanemad said oma mängud mängitud. Ei ütleks, et nad kohe oleks teistest paremad olnud ning silma paistnud. Ütlen ausalt, ei kujutanud ette, et nad võiksid nii kaua vastu pidada. Aga pidasid. Spordis loeb ikkagi see, mida sa tahad saavutada ning mida selleks tehakse. Palju on neid, kes soovitud tulemuseni ei jõua, aga nemad oma iseloomu ja tahtmisega jõudsid."

"Nad olid võtnud omale selge eesmärgi – saada korvpalluriks. Mitte mängida lihtsalt Eesti meistrivõistlusi. Nemad tahtsid päris korvpalluriks saada ning näitasid, et kui midagi väga tahad, ning eeldused on ka olemas, siis saab. Aga see kõik on muidugi väga raske töö," jätkab Kerde. 

"Poisid on alati hingega tööd teinud, kuid nad ei muutunud sealjuures masinateks, vaid jäid inimesteks. Kes teab, oleks nad rohkem tahtnud, jõudnuks ehk kaugemalegi. Aga seda ei hakka hetkel oletama. Kindlasti peaksid Eesti klubid olema tänulikud, et need kolm mees korvpallini jõudsid."

Meeste tugevusi esile tuues rõhutab Kerde trio oskust pühendada ennast täielikult korvpallile. "See on raske mäng, mida ei saa kergelt võtta. Kui üks päev jääb trenn vahele, siis tuleb kaks päeva lisatööd teha. Nemad ikkagi tulid omal ajal ning võitlesid omale kohad välja. See on võib-olla tänapäeva noorte puudus. Ei osata võidelda enam oma koha pärast. Kes Taltsil, Kanguril ning Arbetil ees olid? Kuusmaa, Kullamäe, Metstak. Tulid ju nende radade peale ning need rajad olid väga kõvaks tambitud. Seal oli raske tööle hakata."

Mis oli Taltsi pluss? "Janar oli mees, kes võis mängida nii korvi all kui ka väljas. Ta oli hea viskaja ning hea ninaga. Lisaks oskas ta olla õigel ajal õiges kohas ning suutis endale korvi all koha välja võidelda."

Mis oli Kanguri pluss? "Tal oli looduse poolt antud hea nina, mistõttu nägi varjatud sööte hästi. Ja no muidugi meeletu töövõime ning hea põhi, füüsise näol. Ta alustas korvpalliga tunduvalt hiljem, kuid jõudis teistele järele."

Mis oli Arbeti pluss? "Gregor oli tagamängija kohta suhteliselt pikk. Praegu on küll ajad edasi läinud, aga toona nii oli. Ta oli hea käega ning lisaks oli tal vastaste jaoks väga halb iseloom. Ega ta kellegagi niisama jänni ei jäänud."

Mida tasub aga 21. veebruaril toimuvast lahkumismängust oodata? "Eesti on kodus alati hästi mänginud, seega usun, et tuleb taas hea mäng. Poisid... eks nad mängivad vastavalt oma praegusele tasemele. Kristjan mängib ju siiamaani väga kõrgel tasemel. Isegi NBAs näeme 41aastaseid mehi. Vanus, see on ainult number. Kui vigastusi pole ning mehed on terved, siis mängivad nad hästi."