Heino Enden Kanguri, Taltsi ja Arbeti karjäärist: teatud klubis aeti nende pea natuke sassi

"Arbet ja Kangur olid tol ajal füüsiliselt Eesti ühed andekamad noored mängijad. Kuid teatud klubis aeti nende pea natuke sassi," meenutab Enden sajandi algusaastaid.

"Üritasin koondise treenerina neile mingil ajal rääkida, et individuaalse arengu seisukohalt ei piisa sellest, mida klubis tehakse - seal käis ainult üks NBA-jutt -, nende tehnika oli krobeline, pallikäsitsuse kallal tulnuks kõva tööd teha. Ühel hetkel hakkasid nad sellest aru saama ja õiges suunas töötama. Ka Jaak Salumets on öelnud, et teatud ajal olid nad vale treeneri käe all," viitab ta Kalevi-aastatele.

Endeni hinnagul jõudis oma võimete piirile kõige lähemale või isegi ületas selle Kangur, kes mängis mitu aastat erinevates Euroliiga klubides.

"Neist kolmest kõige rohkem jäi kasutamata Arbeti potentsiaal. Tema peale võinuks mõnigi võistkond rajada mängu samamoodi nagu Žalgiris mängib praegu Milaknise peale - Gregor on ampluaalt ja omadustelt samasugune mängija. Kalev/Cramos ei kasutatud tema viskajaomadusi ära. Eriti Veselin Matici ajal ei saanud ta üldse palli, tema peale ei ehitatud ühtegi liikumist.

Janar on väga hea meeskonnakaaslane ja -mängija, pole egoist ega ahne. Ta on tugeva närvikavaga, võinuks ehk olla nahaalsem. Aastad näitasid, et ta tegi nõrkuste kallal tööd, näiteks sai vabavisked toimima."

Endenilt tuli 2004. aastal pärast EM-valikmänge Eesti korvpalli ajalukku läinud beibede-lause, mis käis nüüdseks just rekordinternatsionaalideks kerkinud meeste kohta. "See polnud absoluutselt mõeldud solvanguna ega öeldud emotsiooni pealt. Tahtsin neid äratada, öelda, et juba praegu oodatakse neilt rohkemat. Võitlust, et ma tulen ja mängin vanemad mehed üle, mitte et ootan, kuni nood eest astuvad," selgitab Enden.