TEENETEMÄRK 2019 | Oleg Gross: öeldakse, et kõik, mida raha eest saab, on odav (10)

Teisipäeval selgus, et president Kersti Kaljulaid austab Grossi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Teatest loeb välja, et Grossi hinnatakse ettevõtluse edendaja ja autospordi toetajana.

Mees ise kuulis tunnustusest meediaesindajatelt. „Te olete vist juba kuues ajakirjanik, kes helistab. Ise poleks ma seda märganud, sest olen tööl,“ ütleb Gross. „Ega mu elus nüüd midagi ei muutu – minust ei saa teistsugust inimest. Olen see, kes olen! Samas on autasu saamine meeldivalt üllatav, sest olen varemgi öelnud, et ettevõtjaid märgatakse Eestis vähe. Seda huvitavam, et mina sinna valitute sekka mahun.“

Ei kujutanud ette, et rallile nii palju raha kulub

Gross jätkab: „Võimalik, et otsustavaks saidki muud faktorid, sest kuulsin, et minu nime taga on ära märgitud ka autospordi toetamine. Ma ei tea, kas jutt on konkreetselt Tänakust või laiemalt. Autospordi toetajate seas olen kindlasti üks Eesti esimesi käsi.

Spordi toetamine tekkis minu jaoks ajapikku, arenedes koos Eesti riigi ja majandusega. 1990. aastate alguses oli meie autosport ikka päris allasurutud. Tulime Nõukogude liidu masinate pealt, aga nendega oli võimatu lääne autodele vastu astuda. Tehnika muutus väga hinnaliseks.“

Otsustavaks sai perekondlik side, mis Olegi neljarattaliste poole suunas. „Minu jaoks algas autospordi toetamine ikkagi hetkel, kui mu oma poeg (Georg Gross - toim) hakkas ala harrastama. Kindlasti kutsun inimesi üles, et püüdke andekaid märgata ja neid aidata. Kümnest poisist üheksa tahaksid ilmselt rallit sõita, aga ala on nii kallis, et seda saab lubada vaid andekatele ja töökatele. Kui on olemas tõenäosus maailma tippu jõudmiseks, siis milline rahasumma on suur?

Öeldakse, et kõik, mida raha eest saab, on odav. Autospordi puhul ei tasugi tegelikult rahast rääkida. Tegin ise noorena maadlust ja kui praegu toetan klubi ühes aastas tuhande euroga, siis olen nende jaoks juba suursponsor. Autospordis saab sama raha eest kaks rehvi... Asjad on nii erinevad.

Aga ikka on kurb, kui raha läheb tühjale kaardile. Eestis on tegelikult palju ettevõtjaid, kes sportlasi toetavad, aga kõigil ei lähe nii hästi. Mõned jäävadki varju ja keegi ei saagi teada, kui palju neid on toetatud. Püramiidi tippu saab lõpuks alati tõusta vaid üks.“

Kui nüüd kerkiks uuesti esile sarnane talent nagu Ott Tänak, kas sellisel juhul läheks Gross silmagi pilgutamata uuele ringile ja püüaks noort rallimeest tippu aidata?

„Ilmselt mitte. Ma ei kujutanud tegelikult alguses ette, kui hinnaline see kõik on. Kui tekib hasart, siis läheb asi ikka nii kalliks, et nüüd annaksin teistele potentsiaalsetele toetajatele võimaluse. Ka minu ettevõtluses on konkurents tõusnud ja sellises mahus ilmselt enam ei saakski toetada. Väiksemate summadega kavatsen ikka märgata ja aidata. Aga hakata kedagi nullist üles töötama... See jääb nüüd teiste teha! Sellisel tasemel ei kavatse ma enam kedagi toetada.“

Uus ajastu: raha palutakse pidutsemise ja tralli tarbeks

Loomulikult ei toeta Gross vaid sporti, kaugel sellest. Heategevus voolab tal veres. „Minu jaoks algas kõik 1992. aasta alguses. See ajastu lõi palju segadust ja tublid inimesed jäid elu hammasrataste vahele. Paljud olid suures hädas ja seda üldse mitte laiskuse tõttu. Olen alati tahtnud inimesi aidata. Kui ettevõtlus oli pisem, olid võimalused väiksemad, kuid püüdsin ikkagi abiks olla,“ meenutab ta.

Tänapäeval on Eesti kultuuriruum natukene muutunud, tunnistab Gross. Toetusi ei palu enam ainult need, kes seda väga vajavad. „Tihti küsitakse raha pidustuste ja muu tralli tarbeks. Minu silmis peaksid inimesed ikka hoolega mõtlema, enne kui sellise taotluse esitavad. Samal ajal kuuleme endiselt, et paljud inimesed on väga suures hädas. Õnnetusi ja eriolukordi juhtub ju pidevalt. Toetuste küsimine on väga massiline, kuid on näha, et enam pole küsijad sellises hädas, nagu vabariigi algusaastatel. Praegu peaks ikka rohkem peegli ees seisma ja endalt küsima, mida saaks paremini teha?“

1952. aastal Kivi-Vigalas sündinud Oleg Gross alustas äridega Nõukogude aja lõpul ja 1991. aastal asutas ta aktsiaseltsi OG Elektra. Sealt kasvas välja kauplustekett Grossi toidukaubad. Nüüdseks annab OG Elektra tööd 2500 inimesele, Grossi poode on Eestis üle 60.

Spordiga puutus Gross esimest korda tõsisemalt kokku keskkooli lõpus. Pärast Rakvere 1. keskkooli lõpetamist läks ta õppima TPIsse (tänane TalTech) ja jätkas sealses maadlusringis. Aktiivne sporditegemine sai juba pool aastat hiljem lõpu, sest Grossi tulistati õnnetul kombel jahipüssist õlga.

Hoolimata vähenenud treeningkoormusest kerkis ta siiski mitmel korral Eesti NSV meistrivõistlustel poodiumile.