Eesti suusahüppaja: hooaeg on olnud väga-väga kehv, aga raskused ainult kasvatavad iseloomu (2)

Tema mure mõistmiseks piisab võistlusprotokollide vaatamisest. Senise hooaja parim tulemus on Klingenthali kontinentaalkarikasarja etapi 31. koht, kuid hoopis tihemini on ta piirdunud ainult kvalifikatsiooniga. Oma eesmärkidest, nagu ta hiljuti sotsiaalmeedias kirjutas, on Nõmme jäänud valgusaastate kaugusele.

"Hooaeg pole läinud absoluutselt nii nagu plaanisin, vaid täiesti vastupidi," sõnab ta. "Pärast [nelja hüppemäe] turneel osalemist, mitte võistemist, otsustasin, et treenin kodus vead välja. Järgmine kord lähen võistlema tundega, et suudan koos maailma parimatega hüpata. Praegu on olnud väga-väga kehv hooaeg."

Ühest küljest on Nõmme mure lihtne, äratõuke ajastus on liiga hiline. Ainult et seda pole nii hõlbus välja juurida kui suusõnaliselt kõlab.

"Füüsiline vorm ja kaal on viimase peal, aga neist pole absoluutselt tolku, kui kaks meetrit liiga hilja ära tõukan," arutleb suusahüppaja. "Pole pinda, millelt tõugata. Selle tulemusel kukungi kohe alumisele korrusele, nii pole võimalik teistega konkureerida.

Iseenesest lihtne viga, mida parandada, aga kui asi on süsteemis nii sees, vajab see päris palju eneseületamist. Selleks oligi vaja Otepääl rahulikult treenida. Kahe nädalaga olen teinud väga suuri edusamme. Seis pole ideaalne, aga parem. Nüüd on nauditav hüpata. Kui kaks meetrit liiga hilja tõugata, siis pole väga hüppeisugi."

Ta ütleb, et probleem tekkis suvel ja muudkui süvenes. "Nagu haigustega. Kui korralikult välja ei juuri, tekivad tüsistused. Läks aina hullemaks, sest võistluskarussellil väga rahulikult treenida ei saagi. Negatiivne emotsioon negatiivse emotsiooni peale, väga raske on muutuseid teha.

Miks on seda raske parandada? Lihtne idee, et mine hüppa varem, aga see on lihasmälus. Ja arusaam hüpetest on tol hetkel nii vale. Lihtsalt sõidad hoovõtus ja ootad nii viimase hetkeni, et ots jõuab suure kiirusega alt ära minna. 

Tegime Otepääl nii, et Jaan (treener Jüris - M.T.) pani mulle otsa peale kaks labidat kohta, kust pean liikuma hakkama. Esimesel korral tundus see täiesti ulmeline. Nii vara! Asi muidugi paranes kohe, kui sealt minema tõmbasin, aga tunne oli nii vale. Arvasin, et panen otsa peal kõhuli, aga tegelikult tegin asja lõpuks õigesti."

Nõmme selgitab, et see pole aastatega kuhjunud probleem, vaid sõltub parasjagu tunnetusest. Et kellelgi, ka päris ässadel, pole ajastus aastaid järjest ideaalne. 

"Kui tunne on vale ja seda õigeks ei saa, siis lõpuks ongi äärmuslikult vale nagu mul hooaja alguses. Tegin suve alguses hästi palju füüsisega tööd. Hüpped olid tehniliselt väga head, aga siis hakkasin liialt jõudu rakendama. Tõuge läks aina lühemaks kuni lõpuks sõitsingi peaaegu otsani välja."

Võistlusplaani kohta oskab Nõmme öelda nii palju, et kindlasti on minek veebruari lõpus - märtsi alguses toimuvale Seefeldi MMile, kuid võimalik, et järgmine start toimub juba ülejärgmisel nädalavahetusel Lahti MK-etapil.

"Praeguste hüpetega olen juba nõus võistlema, aga kindlasti tahan end parandada. Tahtmist on. Allaandja tüüp ma pole. Raskused ainult kasvatavad iseloomu."