Eesti rallimehed hübriidmasinatele üleminekut ei pelga, kuid kardavad sarja populaarsuse pärast (3)

Võimalikust üleminekust on spekuleeritud juba pikemat aega ning ridade vahelt lugedes saab eeldada, et sellisele lükkele sundisid WRC-isasid inimesed Rahvusvahelisest Autospordi Liidust (FIA).

"Ajab vihale, et rallis isegi pole üritatud hübridiseerumist või uute tehnoloogiate kasutamist," vahendas väljaanne Autosport FIA presidendi Jean Todti sõnu. "Olen kuulnud, et põhjus oli tootjates, kes seda ei soovinud. Kui käin automessidel Frankfurtis, Pariisis, Hiinas, Jaapanis, Genfis, siis esitatakse seal pidevalt uusi tehnoloogiaid. Aga nüüd, viimaks on midagi muutunud. Meeskonnad saavad aru, et mingisugust hübridiseerumist on vaja.”

Esimesed juhised ülemineku osas näevad ilmavalgust juba sel aastal ning see peaks olema piisav aeg, et meeskonnad 2022. aastaks uue tehnoloogia välja jõuaksid töötada.

Arusaadav, et ajale jalgu jääda ei tasu, kuid kuidas suhtuvad uudisesse aastaid rallimaailmas tiirelnud eestlased, Urmo Aava ning Egon Kaur? „Eks elu peab ikka edasi minema. Ma võin ju emotsiooni väljendada, aga reaalne elu käib teistmoodi,” sõnab Aava poliitkorrektselt. „Sellised otsused langetatakse ikkagi FIA ning ala promootori tasandil. Kui nemad koos kõikide autotootjatega näevad konsensulikult, et see on tulevik, siis ei saa öelda, et see on ilmtingimata halb lahendus.”

Kaur jääb oma väljaütlemistes veidi skeptilisemaks, kuid seda ennekõike rallikrossi negatiivse näite pärast. Nimelt võeti WRX sarjas mõni aeg tagasi vastu samasugune otsus, mistõttu nii mitmedki autotootjad sarjast loobusid. „WRCs võib midagi sarnast juhtuda, et kui uus reegel vastu võetakse, siis sari mingiks hetkeks hääbub, kuniks uusi autosid välja arendatakse,” sõnab ta.

Kui jutt juba arendamise peale läks, siis see on kindlasti koht, kus vähemalt insenerid käsi rõõmust kokku löövad. „Kui igal rattal on eraldi mootor, siis insenertehniliselt on võimalik selliseid imeasju tegema hakata, et kuku pikali,” leiab Aava. „Iga ratas oma veojõuga juhtima panna ... see on väga kihvt asi. Ja see, kui mootor enam häält ei tee, ei tähenda, et asi efektne pole. Hääle saab ju alati ka juurde panna.”

Niinimetatud kunstlik plärakast võib vähemalt esialgu ka Kauri silmis hädavajalikuks osutuda. „Suurt lärmi tegevad bensiinimootorid on kindlasti üheks põhjuseks, miks paljud pealtvaatajad rallit vaatamas käivad. Nad tahavad sõud näha. See on FIA-le nüüd mõtlemiskoht, et kuidas tagada sõu ka hübriidmootoritega, et nad pealtvaatajaid ei kaotaks. See, kui keegi vaikse kiviklõbina saatel mööda vuhiseb, pole kindlasti sama.”

Potentsiaalsed murekohad

Meeste sõnul on võrdlemisi ebatõenäoline, et WRC-sari 100% elektrimootoritele üle läheks. Rallipäevadel sõidetakse teinekord maha sadu kilomeetreid ning praegu kasutusel olevad akud sellisele koormusele lihtsalt vastu ei peaks. Või kui ideaaloludes peaksidki, siis elektriauto sõiduulatus muutub -30 ning +30 kraadi juures kardinaalselt.

„Puhtalt akude pealt ei sõideta neid distantse, mida ühe ringi jooksul läbima peab, lihtsalt ära. Kohati tuleb ülesõitudel sõita pea 150 km ning siis veel otsa 40 km katset ka, põhjagaasiga. Siin ilmselt ongi lahenduseks hübriid,” leiab Kaur. Samuti tuleb FIA-l peamurdmist veel turvalisuse küsimuses. Näiteks, kuidas kaitsta akusid avariide korral.

Küll ei karda Aava ega Kaur seda, et vastava muudatusega annaks sari kiiruses järele. „Kui võtame ainuüksi Tesla kiirenduse 0-100ni, siis ta näitab ikkagi väga paljudele sportautodele tagatulesid. Elektril on küll teatavad mured, aga ka teatavad võlud. Nagu ka hübriidlahendustel,” sõnab Aava.

Ka Kaur ei usu seda, et tulevikus võiks hübriidautoga Saaremaa rallile tulev Ott Tänak mõnelt kohalikult pedaalitallajalt, kellel oleks istumise all praegune WRC masin, pähe saada. „Autod lähevad võrreldes eelmiste generatsioonidega ikkagi kogu aeg kiiremaks,” sõnab ta kindlameelselt.

Lõpetuseks sõnab Aava rahulikult, et muutusi ei tasu karta. „Kunagi sõideti vabalt hingavate autodega ning seejärel ühe sillaga. Siis tuli nelikvedu ning alles siis turbomootor. Ka diislit on proovitud. Neid ajastuid on ikka olnud,” meenutab ta. „Mingil hetkel mindi kaheliitriselt turbomootorilt üle 1,6sele ning siis oli küsimus, et „ei tea, kas ikka jaksab vedada”. Praegu jaksab aga nii, et kole on. Ning kohati on autod vaat, et liiga kiired.”