Koreasse kolinud Henri Anier: töökultuur on siin väga võimas ja trennid intensiivsed (6)
„Korea on Aasia regiooni üks tugevamaid, kui mitte kõige tugevam jalgpalliriik. See kajastub nii klubide edetabelis kui ka koondise tulemustes. Kui Aasia jalgpalliga mitte tuttava eestlase jaoks võib selline käik kummalisena tunduda, siis minu jaoks on K-League'is mängimine väga suur saavutus ja edasiminek, eriti tulles just väikesest Eestist,“ ütleb Anier.
Eksootilisse mängupaika sattus Henri omamoodi põnevat rada mööda. „Kontakt tekkis tänu minu eelmisele treenerile Norrast, kes mind neile soovitas. Klubi huvi oli konkreetne ning pakkumine selline, mida võtsin kohe väga tõsiselt. Spordidirektor mainis mulle nüüd Jaapanis laagris olles, et nad on minu siinoleku üle väga rõõmsad. Nad käisid läbi väga palju ründajaid, kuid otsiti just minu omadustega mängijat. Selline konkreetne huvi on oluline igale jalgpallurile, küsi kellelt iganes,“ selgitab ründaja, kellel muuhulgas seisab peagi Jaapanis ees sõpruskohtumine Sagan Tosuga, kus teiste seas mängib ka Hispaania legend Fernando Torres.
„Aasia turu mastaabist saab aru alles siia jõudes. Võitlus kohtade pärast on meeletu. Euroopast tulnud jalgpallureid tohib meeskonnas olla ainult kolm, see teeb 60 mängijat K-League'i peale. Tahtjaid ja väga häid mängijad, võite isegi ette kujutada, on tänapäeval ülipalju. On privileeg siin olla.“
Soomes FC Lahtis korraliku hooaja teinud Anieril oli laual mitmeid konkreetseid lepingupakkumisi: Soomest, Rumeeniast ja Kasahstanist. „Võimalus oli minna ka Ungarisse testima, huvi oli veel Iisraelist ja Šotimaalt. Erinevaid jutte oli, aga need on lihtsalt jutud. Konkreetsemaks läks asi just nendes riikides.“
Lisaks sportlikule keskkonnamuutusele ootab Anieri nüüd igas mõttes täiesti teistmoodi elu. Esialgu on Aasia teda õnneks hästi kohelnud ja võnguvad vaid head emotsioonid.
„Täiesti teine maailm – kultuur, inimesed, linnapilt. Kõik on olnud äärmiselt positiivne. Mulle väga meeldivad nende kombed ja kultuur. Kõik on sõbralikud ning teiste suhtes austusväärsed. Trennides käib väga kõva võitlus, kuid näiteks pärast trenni on kogunemised, kus esmalt räägib alati kapten, siis vanemad mängijad. Tänatakse teineteist ning näidatakse üles austust. Seda on väga kihvt kogeda ja näha. Töökultuur on siin väga võimas ja trennid intensiivsed. Alguses oli ajavahe tõttu päris raske.“
Osa suhtlust saab pidada inglise keeles, kuid Eesti koondislast aitab nii trennides kui ka mujal tõlk.
Seni oli Anier mänginud vaid Euroopas: Eestis, Norras, Šotimaal, Saksamaal, Rootsis ja Soomes. Nüüd muutus kojusõit tunduvalt pikemaks ja ka koondisesse tulek võib nõuda rohkem aega. Õnneks on klubiga kõik läbi räägitud ja kui Martin Reim peaks Anieri kutsuma, siis ründaja ka tuleb!
„K-League’is on koondisepausid olemas, mis tähendab, et koondisesse reisimise juures pole mitte mingeid takistusi. Suhtlesime klubiga sel teemal ka läbirääkimiste käigus ja nad on väga rõõmsad, kui koondiseskutse peaks tulema. Nagu ka mina! Olen alati valmis oma riiki esindama, vahet pole, kus parasjagu viibin.“
Korea esiliiga alustab 2. märtsil. Möödunud hooaja lõpetas Suwon 7. kohal, kõrgliiga play-off'i viivast 5. kohast jäi puudu kuus punkti.
Vastavalt sealsetele reeglitele võib igas klubis olla neli võõrmängijat, kellest üks peab olema mõnest jalgpalli mõttes Aasia riigist. Näiteks eelmisel hooajal kasutas Suwon kolme brasiillast ja üht austraallast (kuulub Aasia jalgpalliliitu).
2003. aastal asutatud Suwon FC-st sai profiklubi 2012. aasta lõpus. Aastaks 2016 tõusis meeskond esimest korda Korea meistriliigasse, kuid kukkus sealt sama kiiresti välja.
Pisut enam kui miljoni elanikuga linnas pesitseb praegugi üks kõrgliigasats, Suwon Bluewings.
Kommentaarid