Ville Arike | Matti Nykänen tuli, nägi ja võitis 1980ndatel südamed

Mõni aasta hiljem muutusid suusahüpped aga ühe spordihuvilise poisi elus tugitoolispordi lahutamatuks osaks. Lapsenäoga soome noormees Matti Nykänen tuli, nägi, võitis ja murdis end paljude spordisõprade südamesse.

Seejuures ei valitsenud Matti maailma sugugi üksi, tal käis kõva kemplemine Ida-Saksamaa legendi, sulgkerge Jens Weissflogiga. Hea küll, rahvus rahvuseks, noil aastatel vaatasid eestlased niikuinii imetlusega Soome lahe põhjakalda suunas, kuid suusahüpete seisukohalt oli äge asjaolu, et Nykänenil läks suursugusematel suurtel mägedel paremini. Normaalmäel sai temast aasta noorem Weissflog hästi vastu.

Nykänen hüppas end maailma teadvusse 1982. aastal Holmenkollenis peetud MMil, võites suure mäe võistluse. Kaks aastat hiljem Sarajevos toimunud olümpiamängudel sai Weissflog normaalmäel 1,2-punktilise võidu, kuid suure mäe avakatsel lendas uljas soomlane kõigist konkurentidest kümmekond meetrit kaugemale, ladudes sellega võimsale võidule aluse.

MMidel rohkem individuaalkuldasid ei tulnudki, küll aga vedas Nykänen 1984ndast alates neljal korral järjest võidule Soome meeskonna. Ning 1988 Calgary olümpial andis ta kogupaugu, võites kõik võimalikud kolm kuldmedalit.

Nykänen taandus suurest spordist küllalt vara, mitu aastat enne 30seks saamist. Võidukäiku hakkas sammuma V-stiil ning kõik oma suured võidud vanas stiilis (lennufaasis jäid suusad samamoodi kõrvuti nagu hoovõturajal) saavutanud Nykänen ilmselt ka mõistis, et temast ei ole ümberõppijat.

Aga ta oli juba niigi jätnud suusahüppeajalukku ühed eredamad jäljed.