Siim-Sander Vene on Gran Canarias visanud kahe liiga peale kokku mängus keskmiselt 5,8 punkti.Foto: Twitter / Gran Canaria
Spordiblogi
4. veebruar 2019, 19:00

Ville Arike | Gran Canaria meeskond on hädas mis hädas, Siim-Sander Venel omad mured

Eesti korvpallikoondise ääremängija Siim-Sander Vene ei leidnud käesoleval hooajal kiirelt klubi, võttis esmalt vastu paari kuu pikkuse lepingu ja on nüüdseks juba kolmanda tiimi leival. Kui esialgu näis Euroliigasse kuuluva Gran Canaria lepingupakkumine jackpot’ina, siis hooaja lõpuks võib arvamus halvimal juhul muutuda 180 kraadi võrra.

Gran Canaria mängis viimaste hooaegadega end üha selgemalt Hispaania korvpallieliiti. Mullu lõpetati põhiturniir viiendana ning veerandfinaalivõit Valencia üle tähendas ühtlasi Euroliiga piletit. EuroCupil oldi mitu aastat küllalt edukalt osaletud, tundus, et asi nüüd see veel üks sammuke astuda on. Kuid uus hooaeg ei suju enam sama ladusalt.

Kahe eelmise hooaja võitude arhitekt, peatreener Luis Casimiro lahkus suvel ametist, tema asemele toodi Salva Maldonado. Ent esimesed tulemused ei rahuldanud juhtkonda, nii Euro- kui ka koduliigas võideti kümnest esimesest mängust vaid kolm. Maldonadole anti hundipass ning pärast mõningast kaalumist ülendati senine abitreener Victor Garcia ametlikult peatreeneriks. Samasse aega jäi ka Vene värbamine meeskonda.

Üksikud mängud näitavad, et tiimil jagub potentsiaali. Euroliigas kuuluvad alistatute sekka näiteks Barcelona ja Milano. Kuid üldiselt pole ka Garcia meeskonda mängima saanud. Kirstunaelaks on just kaitsetegevus ning kui rünnak sageli suudabki vastastega sammu pidada, siis ühel hetkel kipuvad asjad ikka nagu s**t vee peal laiali vajuma.

Küsitavaks jäävad mõnedki peatreeneri otsused. Maletajate keelt kasutades pole ühe või teise käigu mõttest lihtsalt võimalik aru saada. Kahe kuu jooksul peetud paarikümne mängu järel käib Garcial ikka veel katsetamine. Nõnda aga pole võimalik saavutada ladusat mängurütmi.

Näiteks reedel peetud Euroliiga kohtumises Milanoga kasutas Garcia kõiki kahtteist mängijat, nii mängujuhi kui ka tsentri positsioonil kolme meest. Kui korvialuses müramises on iga värske jalapaari energia kasutamine mõistetav, siis mängujuhi positsiooni karussell aitas kaasa saavutatud rütmi kaotamisele teisel poolajal.

Avapoolaja lõpus leidis Garcia viisiku, kes suutis kaitses hästi tegutseda ja vaheajaks seitsmepunktilise vahe sisse teha. Loogiline oleks toimivat kooslust veelgi kasutada, kuid teisel poolajal ei sattunud sama kvintett enam kordagi koos väljakule.

Vene alustas Gran Canarias hästi, visates juba oma teises tolle klubi eest peetud mängus Pireuse Olympiacose vastu 15 punkti. Ent seejärel kadus kuuks ajaks temagi viskerütm. Perioodil 23. detsembrist 20. jaanuarini tabas Vene 24 kolmepunktiviskest ainult 4 – viskajaks võetud mehe kohta on seda vähe.

Ühelt poolt näib, et Garcia pole suutnud Venele väljakul head kohta leida, teisalt ei aidanud see möödavisete periood treeneri usalduse võitmisele kaasa. Seda enam, et juhendajal välkusid silme ees Vene poolt eelmistes klubides Manresas ja Fuenlabradas näidatud numbrid – kahe satsi peale kokku tabas ta kolmeseid 36st 16 ehk ligi pooled. "Kuhu see vise nüüd kadus?" võis mõelda Garcia. Vene meeskonnas oleku ajal on Gran Canaria võitnud kahel rindel kokku 16 mängust ainult 3.

Nii meeskonna kui ka mängija seis on keeruline. Vene teab isegi, et tema ülesanne on edasi rügada ja parimat püüda. Pärast hooaja lõppu on klubil õigus öelda, kas ta tahab eestlasest mängumeest ka järgmisel hooajal enda ridades näha. Praegu pole veel mõtet arutleda, mis saab siis, kui tiim juhtuks Hispaania kõrgliigast välja langema.