Jarmo Jagomägi | Kalev/Cramo ussid: NBA-mehed õõnestavad võistkondlikku mängu (4)

Õnnestumised toovad endaga uusi õnnestumisi, ebaõnnestumised süvenevad negatiivses suunas. Need, kes suudavad rasketel hetkedel tugevaks jääda, võitlusvaimu säilitada ning endiselt endast maksimumi anda – kaalul on ju ka kaaslase heaolu –, on väärt sportlased!

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond on sel hooajal spordisõpru rõõmustanud mitmete ilusate partiidega. Tiimil on varasemast rohkem raha, mis tähendab ka paremaid mängijaid. Leegionärid, kes protokollist vastu vaatavad, on keskmisele kossusõbrale pigem tuntud ning enam pole harvad juhud, kui siia satuvad NBA taustaga mehed. 

Just selliseid on tänases Kalevis kaks: Arnett Moultrie ja Tony Wroten. Üsna tuntud pallurid nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Kuid kas ainuüksi nimi ka päriselt edu toob?

Esmaspäevane lahing Kalev – Riia VEF oli ehe näide sellest, et kui asjad lähevad allamäge, hakkab lumepall veerema. Enamikule Eesti meisterklubi meestest ei saa suurt midagi ette heita. Kehva viskepäeva tuleb ikka ette, kuid võidelda ja kaitses mängida saab alati. Paraku ei suuda kõik mehed rasketel hetkedel vajalikku motivatsiooni leida. Patustajad leiab eelnevast lõigust.

Alustame Moultrie´st. Kirju minevikuga keskmängija asendab novembrist Landen Lucast. Pole kahtlustki, mänguoskustelt astuti kindel samm edasi. Kuid ohumärgid olid õhus juba esimestest mängudest.

Jätame siinkohal kõrvale tema viimaste aastate küsitavad mängupaigad ning novembrikuise füüsilise vormi. Kvaliteetsete liigutuste kõrval on vähemalt sama tähtis mängija iseloom. Kõik on hästi, kui Moultrie asjad sujuvad. Aga kui ta palli ei saa või ise ebaõnnestub, kisuvad asjad kiiva.

Näide eilse matšist: teise veerandaja alguses luhtub Kalevi rünnak. Selle asemel, et tagasi kaitsesse joosta, jääb Moultrie kohtunikuga vaidlema. VEF saab poolkiirest rünnakust neli (!) ründelauapalli, kuniks jänki viimaks oma kolmesekundialasse jõuab. Rünnak lõppeb lätlaste kolmesega, juba varasemalt kohtunikuga diskussiooni alustanud Moultrie saab tehnilise vea. Põmm, -4!

Sarnaseid solvumisi, tujutsemisi ja viitsimatust leiab igast matšist, kus Moultrie enda partii ei õnnestu. Kahel korral on ta Ühisliiga kohtumises teise poolaja alguses teise tehnilisega duširuumi saadetud. See omakorda paneb meeskonna väga keerulisse seisu. 

Jõuame Wrotenini, kes kusjuures jõudis Kalevisse suuresti tänu Moultrie´le. Omal ajal müttasid mehed koos Philadelphia 76ersis.

Uue aasta hakul esimesed partiid teinud tagamängija paistis kohe algusest peale äärmiselt roostes. Tõsi, seljataha oli jäänud raske vigastus ning mängupraktikat nappis. Anname aega.

Viimased Eesti-Läti liiga mängud andsidki lootust, et ehk võib Kalevile Wrotenist tõepoolest kasu olla. Jah, vastas olid Jekabpils ning Tartu Ülikool, kuid algeid oli märgata. Vähemalt oli jänki hakanud kaaslasi otsima. Tõsi, palju oli punnitatud lahendusi.

Eilses matšis illusioon purunes. Üle pika aja tugevama meeskonna vastu peetud kohtumises jooksis Wroten korralikult kokku. Üksikud õnnestumised varjutas ränk individuaalne ülepunnitamine, millest sai alguse ka VEFi otsustav spurt neljandal veerandajal.

Ebaõnnestumistele järgnesid solvumised ja vaidlemine kohtunikega. Suurema osa neljandast veerandajast istus Wroten pingil, aga rong oli juba läinud. Lisades siia nii eilse kui ka varasemate mängude laiskusest tingitud kaitseapsud, on raske näha, millist kasu ta võiks meeskonnale tuua.

Seega jõuame tagasi loo avalõiguni. Võib-olla teeb siinkirjutaja jänkidele liiga, kuid Moultrie ja Wroten ei paista sobivat Kalevi identiteediga. Mängijad, kes peavad enda statistikat meeskonna edust tähtsamaks, on viletsad spordimehed ega too pikas jooksus edu.

Korvpallis piisab vähesest. Kui kasvõi üks lüli tõrgub, laguneb kogu mäng. Kalevil pole tänavu olnud palju ärakukkumisi, aga kui see juhtub, siis ikka täiega. VEF on nende nõrkused üles leidnud juba neljal korral, totaalselt ebaõnnestus ka Astanas peetud mäng.

Ühisliiga play-off´i rong pole veel kuhugi sõitnud, kuid tuleb leida rohi, kuidas kõik mehed 40 minutiks pingutama saada. Usun siiralt, et kui kõik kalevlased oleks eile 100% hingega asja juures olnud, oleks VEF jõuga ära kägistatud. Just nii nagu kolmandal veerandajal nigelale rünnakule vaatamata ikkagi mängus püsiti.

Mida teha „ussidega“? Treeneritetiimil tuleks nad korralikult ette võtta või minema saata! Siinkirjutaja usub, et Moultrie'st saab veel asja, kuid silmaklappidega põrutava Wroteniga on lugu keerulisem.