VASTUTEENE? Kiriku ettepanekutega ühtivad kõige rohkem Keskerakonna valimislubadused (55)

„5. septembril 2018 saatis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) parlamendis esindatud erakondadele dokumendi „Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. aasta Riigikogu valimistega“,“ kirjutas Viilma ja teatas, et nüüd kui kõik erakonnad on oma valimislubadused avalikustanud, töötas ta kõikide erakondade programmid läbi.

„Võrdlesin erakondade programmilisi lubadusi EKNi tehtud ettepanekutega ja hindasin neid punktiskaalal 0 kuni 3. Null punkti sai seisukoht, mis esindab EKNi mõne ettepanekuga vastupidist arusaama või erineb sellest kardinaalselt. 1-2 punkti said seisukohad, mis oma olemuselt sarnanevad või toetavad sisuliselt EKNi esitatud ettepanekuid niivõrd, et nende alusel oleks võimalik EKNi ettepanekuid tulevikus teostada. Kolme punktiga hindasin seisukohti, mis kattusid täielikult EKNi esitatud ettepanekutega, või milles kirikutele või mõnele EKNi esitatud ettepanekule otsesõnu viidatakse,“ seletas Viilma oma arvutuste süsteemi.

Peapiiskop tõdes, et mitmed EKNi ettepanekud ei jõudnudki erakondade programmi ja sellisel juhul jäid punktid üldse andmata.

„Punktide liitmise tulemusel moodustunud pingerea eesotsas troonib peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakond 32 punktiga, järgneb Isamaa 28 punktiga. Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraadid 19 punktiga, millele järgnevad sama suurusjärguga Reformierakond 17 punktiga, Vabaerakond 15 punktiga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14 punktiga. Pingerea lõpetab Eesti 200, millele sain anda 6 punkti,“ tegi Viilma oma arvutuse tulemustest kokkuvõtte. Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond jäid arvestusest üldse välja, kuna Viilma hinnangul keskenduvad need erakonnad peamiselt vaid mõnele konkreetsele eluvaldkonnale.

„Enne, kui esitatud tulemustele tuginevalt mingeid lõplikke järeldusi teha, tuleb konstateerida: nagu ei kata EKNi ettepanekud kogu kristlikku ühiskonnakorraldust, ei saa ka eeldada, et erakondade programmid oleksid usutunnistusdokumendid. Nõnda tuleb minu tehtud analüüsi vaadata rangelt ainult EKNi esitatud ettepanekute kontekstis, mis tähendab seda, et tulemus ei anna hinnangut erakonna või selle kandidaatide kristlikule maailmavaatele või üldisele kirikusõbralikkusele. Siiski kajastab minu tehtud punktitabel seda, kui tõsiselt üks või teine erakond EKNi esitatud ettepanekuid võttis ning kuidas oma programmi tehes neisse ja ettepanekute tegijatesse suhtus,“ märkis Viilma.

Peapiiskop kordas veel, et antud graafik ei näita seda, kui kristlikud erakonnad oma olemuselt on, vaid seda, kui palju erakonnad EKNi ettepanekuid arvesse võtavad.

„Lõpetuseks tõden, et nii mõnegi erakonna lubaduste täitumiseks peab olema väga palju usku nii erakonna nimekirjas kandideerijatel endil, eriti aga valijal. 
Kõige olulisem on siiski, et iga ristiinimesest valija koostaks oma isikliku valimiskompassi ega joonduks ainult minu või ka kellegi teise koostatud lihtsustatud mudelite järgi. Ristiinimese tõeliseks valimiskompassiks on ja jääb Pühakiri, mille valgusesse tuleb asetada eraldi iga kandidaat ja erakond koos nende seniste tegude ja antud lubadustega,“ seletas Viilma postituse lõpus.