Toomas Merila.Foto: TAIRO LUTTER
Kergejõustik
7. veebruar 2019, 11:56

Elutööpreemia pälvinud Toomas Merila: hommikust õhtuni ei saa nauding olla, siis on midagi viltu (2)

Riikliku spordi elutööpreemia pälvinud kergejõustikutreener Toomas Merila (79) kuulis rõõmsat uudist pisut varem kui avalikkus, kuid välguks selgest taevast seda ei pidanud.

„Kui oled kümme aastat nominentide hulgas olnud, siis tõenäosusteooria ütleb, et vahel kukub pähe kah,“ lausus ta lõbusalt Õhtulehele. „Nüüd olen juba harjunud sellega, alguses lõi vererõhu päris üles.“

Merila on edukas odavisketreener, kelle õpilaste sekka kuuluvad näiteks maailmameister Andrus Värnik, Moonika Aava, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Risto Mätas.

Ta on olnud üle 20 aasta Eesti noortekoondise vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener. Paarkümmend aastat on ta olnud tegev kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus ning olnud hiljem ka selle esimees. Aastast 1967 on Merila järjepidevalt töötanud endise Tallinna Spordiinternaatkooli, praeguse Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana ja aastast 2004 Audentese Spordiklubi treenerina.

Ta on olnud parim kergejõustikutreener aastatel 2000 ja 2003 ning talle on omistatud Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind ning Eesti Punase Risti IV klassi teenemärk.

Mida te ise enda tööst esile tõstaksite?
Olen alati kohal olnud, pole üheltki treeningult puudunud. Kui ma ümberringi vaatan, siis leian, et see pole väga levinud.

Kui enda õpilaste peale mõtlete, mille üle kõige rohkem uhke olete?
Raske öelda. Võib-olla selle üle, et viis viimast naiste odaviskerekordi parandajat on olnud minu õpilased, alates aastast 1984 pärast Virve Põldsami. Ma leian, et see järjepidevus pole juhuslik. Selle üle võiks uhke olla.

Kas töö on olnud nauditav või on tekkinud ka tüdimust ja ametivahetuse mõtteid?
Sellist mõtet pole küll kunagi olnud. Minu töö on hobi. Targad mehed on öelnud, et need on õnnelikud inimesed, kelle töö on hobi. Ma ise pole seda välja mõtelnud, aga kuulun nende sekka. Ametit vahetama... Ma peaks päris sassi minema.

Puhas nauding pole kunagi, igast asju on olnud, aga kokkuvõttes muidugi. Hommikust õhtuni ei saa nauding olla, siis on midagi viltu. Elu käib ikka üles-alla, mured ja rõõmud vaheldumisi. Muidu poleks elu, vaid reklaamplakat.

Kuidas teile praegu Eesti odaviske tervis tundub?
Ühtepidi on hea, [Magnus] Kirt on olemas. Laanmäe vast võtab kah jalad alla, aga tagant ei tule kedagi. Keegi ei tegele ju noortega. Ma ei tea ühtki noortetreenerit, kel oleks 20-22aastaseid õpilasi, kellest võiks isegi 70 meetri viskaja saada. Hea küll, 70 keegi ehk saab.

Aga Laanmäe on juba 29aastane ja Kirt 28, [üldpilt] pole nagu väga roosiline. Tipp on muidugi väikse riigi kohta super. Võrreldes suure odaviskemaa Soomega pole nuriseda.

Mis olematu tagala põhjus võiks olla?
Õiget tüüpi peab otsima, ega ta päris ise ei tule. Eks koer on sinna maetud. Odavisketeave on Eestimaal kõva. Siit on tulnud maailmameister, Kirt on tasemel. See näitab, et teave meeste tippu viimiseks on olemas.