Tõesti ei mõista, miks on vajalik nii tohutult õelad olla. Inimene läks end proovile panema, mitte kellelegi midagi tõestama. Rumalalused ja halvad kommentaarid võib alati enda teada jätta ning selle asemel üksteisele kaasa elada!!
Mitte distants ei tapa, vaid tempo. Ilma eriliste arktika-ultra kogemusteta läks ta peale nagu sprindile ja üritas kohe algul esikümnes olla - see ilmselt saatuslikuks saigi.
Esimene Eestlane, kes osales polaar ultramaratonil. Kahju, et ebaõnnestunult ja tühise probleemiga halba mainet tuues Eestile! Alustama peaks ikka 100, 200, 300 km ultrajooksudega ja mõtlen formaate, mida läbitakse järjest ilma magamata! Ultraspordiga vähegi kursis olijate silmis ikka paras naljanina. Meedia võiks ikka rohkem reaalselt tulemusi tegevaid ultrasportlasi kajastada kelle tulemused ka reaalselt IAU poolt tunnustatud edetabelites.
Kodumaa ultraspordis mitte ühtegi tulemust, ega täisdistantsi läbimist. Kõrbes läbitud ultra oli kül maailma raskeim, aga mittevõrreldav järjest läbitavate ultrajooksudega. Yukon Arctic Ultra on samuti maailma raskeim, aga Eestis on eeldatavalt vähe selle läbimiseks võimekaid, kuid Joel seda kindlasti kohe ei ole. Eeskuju? Hmm, milles?
kui eeltöö on niru, siis nii ongi. See, POLAARmaratonil on ilm külm, ei saa ju üllatus olla! Kui ei oska vastavalt kliimaoludele oma riietust-jalatseid varuda, siis - nii ongi.
mütsiga löömine lihtsalt ei õnnestunud 40 külmakraadi pole kuivas kliimasüldsegi jubeaga külma kliimaga peab esmalt kohanema ja see võtab aega rohkem kui mõni päev. Omal nahal kogetud aegade hämaruses.
Kui sellise varustusega läks nagu pildilt näha, siis pole ka midagi imestada. Keegi käis suuskadega põhjapoolusel, võiks enne uurida, mis varustust vaja.
Selle nähtuse nimi on kogenematus ja vale varustus kui esimesel 24 tunnil tuli katkestada miinus 40 juures. Aga ära heida meelt, loomulikult oled tubli ja usun , et sa jonni ei jäta ja järgmisel aastal läbid vähemalt pool maad. Edu!
KOMMENTAARID (17)