ÕL KANAARIDEL | Reportaaž: kultuurišokk, Gran Canaria langes veelgi sügavamale mutta ja Siim-Sander Vene nukker olukord (1)

Esimese vaimustuse tõmbas maha tõdemus, et selle saare peal inglisekeelsetest sõnadest suurt kasu pole, käiku tuleb võtta kõik jäsemed. Paraku ei õnnestunud siinkirjutajal sohvriga ühele lainele jõuda, enne Gran Canaria Arenale jõudmist põrutasime läbi mitu teist spordihalli. Pole hullu, viimaks jõudsime (50eurose arvega) pärale.

Sinasõbraks ei õnnestunud saada ka kümmekonna kohaliku tiimi fänniga, kes viisakalt purssisid, kuid inglise keelseid sõnu neilt välja meelitada ei õnnestunud. Üldine kuvand oli siiski igati meeldiv, võõrale naeratati ja sooviti (kohalikus keeles) edu.

Üht-teist siiski näppude vahele jäi. Üks kohalikest ajakirjanikest teadis öelda, et Vene vähese mänguaja põhjus on lihtne: ta liitus meeskonnaga hiljem ning nii number „kolme“ kui ka „nelja“ positsioonid on üsna korralikult kaetud. Kui n-ö põhimehed oma ära teevad, ongi eestlasel raske. Ta lisas, et ideaalis taheti Vene asemel üht mustanahalist mängijat, puhast viskajat, kuid diil jäi katki.

Kuigi Gran Canaria tulemused pole tänavu kiita, kinnitas eelnimetatud ajakirjanik, et detsembris meeskonna tüüri üle võtnud Victor Garcia tool ei kõigu. Miks? Ta on olnud tiimi juures juba aastaid ning ta edutati abimehest peatreeneriks. Just oma ajaloo tõttu saab ta veidi enam avanssi kui mõni teine.

Lõpuks ka tõsiasjade ehk mängu juurde. Gran Canaria aul ja uhkusel pole tänavune hooaja oodatult läinud ei koduses sarjas ega ka Euroliigas. Samad jutud ka Vene aadressil. Siiski andis täna lootust tõik, et vastas on veel kehvem sats, Hispaania kõrgliigas viimast kohta hoidev Gipuzkoa.

Pärast rabedat algust õnnestuski Gran Canarial üha kindlamalt mäng enda kätte saada. Kaugvisete toel rebiti eest, avaveerand võideti 27:21, poolajaks kasvatati edu 16punktiliseks. Hiilgavast 20 minutist jäi lahutama vaid Vene, kes sekkus teise neljandiku alguses, panus. Ta sooritas veidi enam kui 5 minutiga küll ühe keskpositsiooni viske, kuid see korvirõngast ei läbinud.

Kui esialgu tundus, et esimese poolajaga tehti mäng ära, arvas Gipuzkoa vastupidist. Viimase veerandaja keskpaigaks õnnestus neil vahepeal 19punktiliseks kärisenud kaotusseis kahepunktiliseks eduks mängida, selliselt seisult mindi vastu ka viimasele minutile! 

Gran Canaria vahepeal väga ladusaks muutunud mängust polnud enam midagi alles ning nõnda lisati niigi õnnetusse hooaega veelgi häbiväärsem kaotus. Lõppnumbrid tablool 85:90, viimase veerandaja kaotasid koduperemehed 13:28.

Kas ka meie mees, kelle enesekindlus pole viimasel ajal olnud just üleliia suur, sai uue võimaluse?

Šanss avanes - Vene sekkus taas platsile kolmanda veerandaja alguses. Paraku ei õnnestunud tal millegi positiivsega silma jääda, ebakindlust peegeldus nii rünnakul kui ka kaitses: protokolli läks kirja veidi üle 9 mänguminuti, üks mööda läinud vise, pallikaotus ning pluss-miinus näitaja -7.  Mees oli silmnähtavalt löödud. 

Kuigi ligi 10 000 pealtvaatajat mahutav saal oli ehk veerandtäis, tegid hispaanlased korralikult lärmi ning toetasid omasid. Tõsi, pärast säärast krahhi ei suutnud nii mõnigi lõpuvileni oodata. Hispaanlaste silmist peegeldus tõsine pettumus ning omasid kostitati vilekooriga.

Atmosfääri üle Vene ja kompanii siiski kurta ei saa. Kui ainult saaks kuidagi mängumootori kogu 40 minutiks nurruma... Kuid suurt kasu pole enam ilmselt sellestki, sest rong on jaamast sisuliselt lahkunud nii koduses sarjas kui ka Euroliigas. 

Vene ja teiste Gran Canaria tegelaste mõtteid saab Õhtulehest lugeda lähipäevil.