Raio Piiroja Tartu maratonist: jõudnud oleks küll, aga iga tõusu peal käisid jalad all ringi (1)

"Ilm oli super, rada oli superkiire," lausus ta mõni minut pärast finišit Õhtulehele. "Esimest korda elus jätsid määrdemehed vist pidamise panemata. Null pidamine nagu uisusuusaga. Aga noh, nii kaua kui ülakeha kestis, nii kaua jõdsin üles lükata.

Kuus-seitse kilomeetrit enne Palu läks kepp katki, siis panin ühe kepiga enne, kui mingi vibu asemele sain. Kõigepealt sain ühe naisterahva käest 1.40 pika kepi, aga parem ikka kui mitte midagi. Palul sain normaalse pikkusega kepi, aga selleks ajaks oli rong läinud."

Kas tulid võistlema või lõbutsema? "Võistlusvormi pole, trenni on väga vähe teha saanud. Aga kui esisajas alustada (Piiroja stardinumber oli 80 - M.T.), siis loodad ikka sinna jääda. Kardan, et täna jäi kepi ja pidamise taha. Jõudnud oleks küll, aga iga tõusu peal käisid jalad all ringi."

Ta lisas: "Tuju on ikka hea. Väga kiire sõit, rada oli superhea. Päike paistis ja inimesed ergutasid. Ikka pidupäev!"'

Joosep Karlson (23), Eesti üks paremaid aerutajaid, seevastu tunnistas, et läbis distantsi meelega ilma pidamismäärdeta. Tulemuseks 18. koht (aeg 2:41.29,2).

„Selle taga on toores jõud," selgitas ta mõni minut pärast lõpetamist hea tulemuse tagamaid. "Rada on suhteliselt lihtsa profiiliga. Kui peaksin pidamismäärde panema, siis tõenäoliselt põruksin täiega. Panin paaristõugetega, jõudu seljas on."

Ta lisas: "See aasta oli oluliselt raskem [kui eelmine]. Pidin üle poole maa täiesti üksi sõitma. Vahetult enne Harimäe tippu kukkusin liidrite pundist välja, eelmisel aastal pidasin Kuutseni vastu. Rada oli väga kiire nagu raudtee. Püstitasin 20 minutiga uue isikliku rekordi."

Mis eesmärki maraton täitis? "See oli ikkagi treening, kuhu lendasin võistlusmentaliteediga peale. Eelmisel aastal võtsin Estoloppetist osa, sel aastal pole väga suusarajale jõudnud. Suurem osa talvisest tööst on tehtud ergomeetril ja sisejooksuradadel, olen rohkem oma liistude juurde jäänud."