10. veebruaril Prantsusmaal toimunud valgusmõõkadega vehklemise võistlused.Foto: AP/Scanpix
Vehklemine
20. veebruar 2019, 12:53

Kas „Star Wars“ asendab Eestile hulga medaleid toonud olümpiaala?

Ühe kauge-kauge galaktika võitlusrelvadega madistamine on Prantsusmaal jõudnud ametliku spordi staatusesse. Sealne vehklemisföderatsioon tunnustab nüüdsest epee, floreti ja espadroni kõrval ka "Tähesõdade" ehk "Star Warsi" filmidest tuntud valgusmõõkadega heitlemist. 

Miks ometi? Põhjused on pragmaatilised. "Tähesõjad" on popkultuuri üks suurimaid mammuteid ning valgusmõõgad (inglise keeles lightsaber) filmiajaloo ühed legendaarsemad relvad. Ulmelise mõõga hingeeluga on kursis nii noored kui ka vanemad. 

"Noored ei tegele spordiga ning treenivad vaid oma pöidlaid," viitas Prantsusmaa alaliidu peasekretär Serge Aubailly nutisõltuvusele. "Järjest raskem on neid diivanilt üles saada. Seetõttu üritame ühildada oma ala ning moodsa tehnika. Nii tundub sportimine neile loomulikum. Keebi-ja-mõõga filmid on meie spordiala palju mõjutanud. "Tähesõdade" filmidel on sarnane mõju. Noored tahavad seda ise proovida."

10. veebruaril Prantsusmaal toimunud valgusmõõkadega vehklemise võistlused. Foto: AP/Scanpix

Mida arvab asjast Eesti vehklemisliidu peasekretäri Olga Truuse? Kas meie peaks noori samamoodi ala rüppe kutsuma? Tuleb välja, et veidi juba nii talitatakse.

"Eestit ja Prantsusmaad on raske võrrelda," ütles ta. "Oskan öelda, et meie noortetreenerid oskavad noori väga hästi trenni meelitada. Vahepeal ka valgusmõõkasid kasutades. Tublimad klubid korraldavad lasteaedades ja koolides mänguvõistlusi. See on lähenemise küsimus." 

Nagu filmis

Veebruaris toimusid Prantsusmaal valgusmõõkadega vehklemise võistlused, kus osales kokku 34 julget. 49aastane politseinik Philippe Bondi võttis ette neljatunnise autosõidu, et Pariisi lähistel toimunud turniiril osaleda. Korravalvur on vehelnud 20 aastat, kuid otsustas nüüd traditsioonilisemad relvad uuemate vastu vahetada. Ta kasutab oma vana maski, kuid kulutas 350 eurot "Tähesõdadest" inspireeritud vehklemisülikonna tarbeks.

Veheldakse teibiga maha märgitud ringi sees ning tabamused pähe ja kehasse on väärt viit punkti. Jalgade ning käte eest saab kolm punkti ning käelabade eest ühe silma. Võitmiseks on tarvis 15 punkti. Kui üksteise suskamine kõige paremini välja ei tule, triumfeerib see, kes kolme minutiga rohkem punkte teenib. Kui mõlemad võistlejad jõuavad 10 punktini, läheb duell kiiresse lõppmängu ning paremaks osutub see, kes esimesena teise pead või keha tabab. 

Võistlusel olid küll mõned tehnilised viperused, kuid üldiselt läks kõik hästi. 

"Tahtsime, et oleks kohtunikud, et oleks turvaline ning kõige rohkem tahtsime luua midagi, mis näeks välja nagu film, sest see on see, mida inimesed eeldasid," lausus turniiri korraldanud Michel Ortiz. 

10. veebruaril Prantsusmaal toimunud valgusmõõkadega vehklemise võistlused. Foto: AP/Scanpix


Kuna hetkel on Prantsusmaal harrastajaid veel vähe – sadades –, siis 2024. aasta Pariisi olümpial pole lootust valgusvehklejaid näha.

Isegi kui valgusmõõk peaks end kunagi suurele spordipeole murdma, ei ole praegu näha, et eestlased võiks Luke Skywalkeri eeskujul alaga tõsisemalt tegeleda.

"Kindlasti ei ole valgusmõõk epeevehklemisega ühel pulgal," rääkis Truuse. "Oleme võtnud seisukoha, et riik on väike ning spordiala pole just kõige populaarsem – kuigi viimasel ajal on see muutunud – ja keskendume ühele alale ehk epeele."

Rahvusvahelise vehklemisföderatsiooni esindaja ütles, et nemad hoiavad uuel alal hoolega silma peal.

"Jälgime alati mõõgavõitluse uusi trende. Oleme Prantsusmaa alaliidu arengute vaatlemise osas elevil," sõnas allikas.