Spordiblogi

Andres Sõber | 2012. aastal ütlesin, et paneme Serbiale ära. Miks mitte nüüd uuesti? 

Andres Sõber, korvpallitreener, 20. veebruar 2019, 17:30
Andres Sõber.Foto: Martin Ahven
Mul on kogu süda korvpalli täis. Homme Eesti – Serbia, Kardina Karud ja Gert Kullamäe. Sündmusi on nii palju. Pean vaatama, et vanainimesel süda vastu peaks.

Suurt kolmikut Kristjan Kangurit, Janar Taltsi ja Gregor Arbetit saaks kõige rohkem tänada sellega, et saal täis tuleks. Üks põlvkond on oma töö väga vingelt ära teinud. Ega muud tänu kui kohalolek polegi. Kihvt, et korvpalliliit selle mõtte peale tuli, et lahkumismäng teha. See on kõva žest.

Võib-olla järgmisel aastal kutsub president Kersti Kaljulaid neid peole ja annab medali ka. Sel aastal on võib-olla juba hiljaks jäädud, pole piisavalt tikuvõileibu enam.

Samal teemal

Selle valikmängude akna koondises pole kedagi, kes mulle kui treenerile, huvi ei pakuks. Alustame tagaliinist. Rait-Riivo Laane, mismoodi tema oma asju teeb? See oli väga kõva käik, et Tiit Sokk ta seekord kutsus. Eelmisel korral tunti temast puudust.

Väga huvitab ka see, kuidas Kristian Kullamäe ja Drell hakkama saavad. Eriti Drell – mida Sokk temast välja tõmmata suudab? Kaspar Treier, kõva viskemees. Ma annaks neile kohe räigelt ja täiega mänguaega. Ega tagaliinis väga valikut polegi.

Eesliinis on kahju, et Hermet ei saanud tulla. Või ei tahtnud või ei lastud tulla. Loll mäng klubide ja koondiste vahel käib edasi. Hermet on nii häid esitusi teinud, et ta peaks koondises olema. Aga hea meel on selle üle, et Rauno Nurger ja Sander Raieste kohal on. Nurgerist loodan palju, ta on väga vinge vend.

Miks mitte Kangur, Talts ja Arbet algviisikuse panna. See ei ole mingi probleem. Paned Drelli, Kullamäe või Laane kõrvale. Las Kangur ja Talts olla korvi all. Kes ära väsib, saab kohe vahetust küsida.

2012. aastal ütlesin Sokule ja Alar Varrakule, et paneme ära Serbiale, mis te jamate. Nad muigasid ja vaatasid mulle otsa, aga panimegi neile ära. Kui saal on rahvast täis, siis miks mitte võidu peale mängima minna. Tuleb 40 minutit halastamatult pressida ja mees-mees kaitset võtta nii kõvasti kui jaksatakse. Mingeid kaitsevariatsioone pole mõtet otsida.

Võitma tuleb minna ka Gruusiat, aga reaalsus on see, et viimasel ajal on olnud korralik koperdamine. Sealt on võitu väga raske loota. Serbiat võib kodus isegi hammustada, kui ime juhtub, aga Gruusias on võõrsil kümne mehega keeruline mängida. Hästi ei keela muidugi keegi tegutseda. Viimasel ajal on kahjuks teistmoodi läinud, mingit sauna ei taha enam näha.

***

Siis rääkisin mänedžer Raivo Tribuntsovile ja kriuh-kräuh, oligi juba pühapäeval suur pressikonverents. Minu puhul käivadki need asjad tormakalt.

Kui Gert leiab järgmisel hooajal uuesti treeneritöö, on tore, aga tulgu selle kõrvalt minu juurde ka mängima! Tal on aeg, kus ta saab uuesti liigutada. Ega see lihtne pole, kui pole pikka aega midagi teinud. Aga mis puudutab korvpalli, siis on ta täielik looduse and. Kardan, et tema vise ja mängulugemine ületab ka enam kui pooli Eesti koondises olevaid mehi.

Andres Sõber jagab Õhtulehes korvpallimõtteid kahe nädala tagant.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee