KRIIS! Soomele palju kuulsust ja medaleid toonud ala kuivab kokku (1)

Nimelt kirjutab Helsingin Sanomat, et praegu on kogu riigis kõigest 44 aktiivselt võistlevat suusahüppajat, neist 37 on mehed ja seitse naised. Küll aga on Soomes 13 hüppemäge ehk igale jagub matemaatiliselt vaid 3,4 sportlast.

Veelgi enam, kokku kuivab ka järelkasv. Praegu käib trennis 179 alla 18aastast last, kuid viie aasta eest oli sama number 350.

Vaikselt hakkabki tekkima probleem, kuidas noori ala juurde meelitada, sest tegemist pole kõige odavama talialaga. Lisaks käib suusahüpetega kaasas tõsiasi, et lihtharrastajaid sel alal polegi.

Õhtuleht uuris Pyeongchangi olümpiamängude paiku Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete juhatajalt Rauno Loidilt, kui keeruline oleks näiteks Eestis hüppamisega tegelema hakata.

„Meie spordi kõige suurem miinus on see, et puuduvad lihtsad harrastajad. Müüakse ainult tippvarustust ja seda ka noortele. Lisaks on iga asi personaalne: isiklik kiiver, saapad ja suusad – kõik on isiklik,“ selgitas ta.

Portaal slatnar.net pakkus järgnevaid hindu: suusad 420, saapad 389, sidemed 290 ja kiiver 147 eurot. Loit kinnitas, et need numbrid ongi reaalsus. Ta lisas, et ainuüksi kombinesoon maksab üle 300 euro. Kombesid kulub aastas kolm kuni kuus tükki, igal aastal on vaja ka uusi suuski ja saapaid. Kiiver peab vastu paar aastat.