DOPINGUSKANDAAL | Kristjan Port selgitas, miks Tammjärv dopinguküttidele vahele ei jäänud (51)

Muuhulgas ütles ta pressikonverentsil lause: "Järgmisel hooajal võtsin suve jooksul rohkem verekotte välja ja panin enne rohkemaid võistluseid vere sisse, pärast välja. Nii ei jää märke."

Õhtuleht palus Eesti Antidopingu nõukogu liikmel Kristjan Pordil selgitada selle lause tähendust ja loogikat.

"Kui on oma veri, siis ongi väga raske [pettust] tuvastada," alustas Port. "Bioloogilise passiga jälgitakse verenäitajaid pikema aja jooksul. Kui veri võetakse pärast võistlust kiiresti välja, ei jõua näidud väga palju paigast loksutada."

Dopinguküttide vaatevinklist muudab pettuse tuvastamise raskeks see, et vereproovi pole mõtet vahetult pärast võistlust võtta, sest tugev pingutus mõjutab näitajaid ning sportlastel on hiljem lihtne sellele apelleerida. Pealegi pole ühekordne ebanormaalne näit Pordi sõnul piisav, et kedagi milleski kahtlustada.

Uriiniproovi abil veredopingule jälile ei jõua, sest kui sportlane kasutab lihtsalt oma verd, siis keelatud aineid organismis polegi. Lihtsalt hapnikku transportivate punaste vereliblede hulk on tavapärasest kõrgem.

"Seda on varem teadlike eksperimentidega demonstreeritud, kuidas bioloogiline pass ei püüa pettust kinni. Peamiseks meetodiks ongi, nagu Austrias, et politsei võtab kinni otseste tõenditega või kasutab muid jälitusmeetodeid.

Ega soomlased ei jäänud Lahtis (MMil aastal 2001 – M.T.) testidega vahele, vaid bensiinijaamast leiti arstikott veriste nõelte ja vatipatjadega.

Verega manipuleerimine on muutunud paarikümne aastaga varjatumaks, organiseeritumaks ja kallimaks. Aga protsess on muutunud ka robustsemaks. Veresiiret teostatakse isegi bussis."