Urmas Välbe 2015. aastal Otepääl. Foto: Aldo Luud
Talisport
5. märts 2019, 16:52

DOPINGUSKANDAAL | Urmas Välbe: neid jamasid on nii palju olnud ja nüüd on jälle jama (15)

Endine murdmaasuusataja ning pikaaegne Eesti ja Venemaa koondise hooldemees Urmas Välbe (52) sõnas Õhtulehele, et tal on dopinguskandaali tõttu väga vilets tunne.

Mis tundega sa skandaali jälginud oled? Üllatus ja šokk nagu paljudel teistel?

Õnneks on mul nii palju tegemist. Veidi ikka olen jälginud, aga ma ei loe vahepeal üldse uudiseid. Ma ei tea, kas ma olen laisk või? Samas mul on sõbrad, kes kogu aeg ette kannavad ja räägivad, mis maailmas toimub. Väga vilets on tunne. Ülivilets. Eriti pärast seda, kui on juba pidevalt suusatamises selliseid jamasid olnud. Alustame Šmigunist peale, kurat, 2002 mingid jamad, siis ma ei tea, mis kuradi Torino olümpia jamad. Andrusega jamad. Neid jamasid on nii palju ja nüüd jälle jama. Väga kahju. Lihtsalt on kahju. Õnneks nii palju tegemist, et ma ei süvene eriti asja. Lähen lastega suusatama ja päevas võib-olla korra mõtlen selle asja peale. See on üsna vähe. Ma ei tea, kas jumal on midagi kaasa andnud… pohhuismuse. Kui ise sporti tegin, pabistasin nagu jänes.

Pabistasid sportliku tulemuse pärast?

Pabistasin seepärast, et tulemust ei tulnud. Pabistasin, et kui tulemus tuleb, siis kuhu ma kõik selle au ja kuulsuse panen. Pabistasin nii hullult, et lõpetasin tippspordi. Pärast olen pannud teistele suusamääret alla. Võiks ju lolliks pabistada – teed vea ja kirjutad teise inimese täiesti peeti. Tema on 10 aastat treeninud, et just täna klassikas see võistlus võita. Minusugune vend võiks pabistada, et keerab jama kokku. Aga ei pabista.

Inimlikult sa mõistad dopingu kasutamist? Tulemuste jaht ongi niivõrd karm?

Kui vaatame jalgrattasporti, siis ei olnud ju muudmoodi võimalik. Lance Armstrongi raamatut lugedes jäi mulje, et saad aru, et oled kõva vend, väga kõva vend, aga inimesed sõidavad sinust ikka nagu rongiga mööda. Siis tulebki välja, et ilma ei saa. Armstrongil ei jäänud muud üle, kui ostis ämbrite kaupa kokku ja hakkas dopingut laduma. Tahtis nii palju võita ja teistmoodi polnud võimalik. Teised mehed sõid ka ämbrite kaupa asju. Mina ütlen, et Lance oli kõige tugevam. See oli aumeeste mäng. Kõik sõid ja kes võitis, oligi tugevam.

Mati Alaver sulle ei pakkunud midagi?

Mati. Ei. Ma arvan, et tal ei olnud varianti. Ta ei olnud alguses minu treener, pärast oli lühikest aega. Mis vastust loodad saada? Väga loll küsimus. Mina olin tšainik. Mul polnud mingit võimalust ega mingit teadmist.

Määrdemehena kõrvalt ei näinud midagi kahtlast?

(Naerab – toim.). Ma ei saagi näha. Kui on väike tiim, misasja mul näha on? Minu asi on koju tulla ja kui on hea saun, teha saun. Kui päev on hästi läinud, premeerin end ühe õllega ja istun oma toas ja vaatan tummalt või loen mõnda autobiograafiat –Andre Agassi, Novak Djokovic või isegi Maria Šarapova. Seda ei ole, et kolistan ringi.