Odaviskaja Magnus Kirt on üks eestlastest, kellele ei tohiks Tokyo olümpianorm (85 meetrit) raskusi valmistada. Kui vigastusi ei tule, on ta suure tõenäosusega ka uue maailma edetabeli tipu lähedal.Foto: Stanislav Moshkov
Kergejõustik
11. märts 2019, 19:03

Tokyo olümpianormid on ajalooliselt karmid: meeste odaviskes 85, kettaheites 66 meetrit

Rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF avaldas 2020. aasta Tokyo MMile kvalifitseerumise süsteemi. Esimest on olümpiapääse võimalik lunastada uue maailma edetabeli kaudu, aga alles jäävad ka normid.

Süsteem on loodud selliselt, et pooled sportlased pääseksid olümpiale normi täitmisega ja pooled kohaga maailma edetabelis. Väljakualadel pääseb üldjuhul võistlema 32 atleeti ja seega peaks ideaalis suhe jääma 16 ja 16.

Normid on ajalooliselt vänged. Näiteks meeste odaviskes tuleb ületada 85 meetrit ja meeste kettaheites 66 meetrit. Võrdluseks, tänavusel Doha MMil on nende alade normid vastavalt 83 ja 65 meetrit. Meeste kümnevõistluses on piiriks 8350 punkti (Doha MMile viib 8200 punkti) ja naiste kaugushüppes 6.82 (Dohas 6.72).

Eesti naiste kaugushüppe esinumber Ksenija Balta sai viimati 6.82st jagu 2010. aastal, kui ta hüppas Tallinnas 6.87.

Maailma edetabelisse pääsemiseks peab sportlane 12 kuu jooksul osalema vähemalt viiel võistlusel. Erandiks on keskmaajooksud, kus läheb vaja kolme tulemust ning pikamaajooksud, käimine ja mitmevõistlused, kus piisab kahest võistlusest. Ka periood on viimatimainitud aladel pikem ehk 18 kuud.

Lõviosa punktidest määrab saavutatud tulemus, sellele lisanduvad silmad koha ja võistluse taseme eest. Teemantliiga etapi esikoht annab rohkem punkte kui Eesti meistritiitel.

Praegu kuulub oma alal maailma edetabeli 16 parema hulka kolm eestlast. Odaviskaja Magnus Kirt on meestest kolmas, mitmevõistleja Maicel Uibo on kümnevõistluses neljas ja 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi kuues.

Olümpianorme saab täita alates 1. maist 2019. Seega on normide täitmise aega tehtud kahe kuu võrra pikemaks.

Tokyo olümpianormid:

Mehed:

100 m jooks: 10,05
200 m jooks: 20,24
400 m jooks: 44,90
800 m jooks: 1.45,20
1500 m jooks: 3.35,00
5000 m jooks: 13.13,50
10 000 m jooks: 27.28,00
Maraton (42 195 m): 2:11.30
110 m tõkkejooks: 13,32
400 m tõkkejooks: 48,90
3000 m takistusjooks: 8.22,00
Kõrgushüpe: 2.33
Teivashüpe: 5.80
Kaugushüpe: 8.22
Kolmikhüpe: 17.14
Kuulitõuge: 21.10
Kettaheide: 66.00
Vasaraheide: 77.50
Odavise: 85.00
Kümnevõistlus: 8350
20 km käimine: 1:21.00
50 km käimine: 3:50.00

Naised:

100 m jooks: 11,15
200 m jooks: 22,80
400 m jooks: 51,35
800 m jooks: 1.59,50
1500 m jooks: 4.04,20
5000 m jooks: 15.10,00
10 000 m jooks: 31.25,00
Maraton (42 195 m): 2:29.30
100 m tõkkejooks: 12,84
400 m tõkkejooks: 55,40
3000 m takistusjooks: 9.30,00
Kõrgushüpe: 1.96
Teivashüpe: 4.70
Kaugushüpe: 6.82
Kolmikhüpe: 14.32
Kuulitõuge: 18.50
Kettaheide: 63.50
Vasaraheide: 72.50
Odavise: 64.00
Seitsmevõistlus: 6420
20 km käimine: 1:31.00