„SUUD PUHTAKS“ DOPINGU ERI: „Kui laps satubki treeneri juurde, kes kasutab musti võtteid, siis on tema elu rikutud.“ (6)

Õhtuleht toob valiku stuudios kõlanud mõtetest oma lugejateni.

Spordipsühholoog Aave Hannus: "Spordi traagika on see, et võita saab ainult üks. See on nullsumma mäng. Kurb on see, et petetakse, et võita. Soov võitmise kaudu ennast realiseerida või saada tunnustust saab üheks osaks inimese minapildist. 

Ja kui oled 30aastane ja tuleb meelde käimata jäänud kool, leidmata jäänud sõbrad, pidamata jäänud peod ja loomata jäänud perekond, kuid olümpiavõitja ikka pole. Surve läheb järjest-järjest suuremaks. See aitab kindlasti kaasa, et sinu väärtus on väga selgelt sportlike tulemustega väga varasest east." 

Kergejõustikutreener Heiko Väät: "Kõik hakkab pihta lapsevanematest, kelle soovunelm on, et lapsest saaks olümpiavõitja. Siis otsitakse treenerid ja vahendid. Laps tuuakse trenni, tema hakkab seda tegema. Treenerid võtavad selle lapse, tegutsevad. Kui laps satubki treeneri juurde, kes kasutab musti võtteid, siis on kahjuks selle lapse jaoks ebaõnn - tema elu on rikutud."

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles: "Mina olen pigem seda meelt, et üksikuid sportlasi ajendab dopingu teed minema soov võita, saada au ja kuulsust. Raha võib seal olla kolmas-neljas-viies. Viimased poolteist-kaks nädalat on loonud ühiskonda ühe suurema eksiarvamuse, et kõik panevad. See on päris hirmuäratav seisukoht. Me räägime 0,1 protsendist, kes sellega tegelevad. Sport oma loomuses on aus ja puhas."

Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juht Peep Pahv: "Kõik kindlasti ei pane, aga sõber Siim on ka natuke sinisilmne, et see on 0,1 protsenti. Vaadates dopingulugusid, kui palju neid on ja kui palju vahele jäädakse. Sellest võib teha järelduse, kui palju vahele ei jää. See on kindlasti suur probleem.

Selline suhtumine, et see ei olegi midagi erilist, vaid väikse grupi tegevus viibki sellise asjani nagu meil käes on. Me ei suhtu sellesse piisavalt tõsiselt ja lõpuks olemegi silmad vees."

Kas ajakirjanikud teevad teinekord liiga? Endine laskesuusataja Eveli Saue: "Liiga ei ole mulle keegi teinud. Keegi ei saa mulle liiga teha. Kõige rohkem teevad sportlased ise endale liiga. Väline surve on kahtlemata olemas. Mäletan enda kohta väga hästi üht hooaega, kus eelmised kaks olid läinud väga hästi, aga uuel hooajal esimesed poolteist kuud olin 20 kohta tagapool kui tavaliselt. Lihtsalt ei tule välja.

Siis sain natuke kurjaks ja avaldasin arvamust, et suures riigis pole kellelgi vahet, kas keskpärane sportlane on 20. või 40. või 60. Olulised on medalid. Eestis saavad pihta ka need. Aga see on sportlase enda tugevus, kas ta võtab seda rünnakuna enda vastu või pigem positiivselt, et nad loodavad must rohkem ja usuvad minusse."

Õhtulehe spordireporter Mart Treial: "Ühiskond peaks ise puhastuma. Spordiinimesed, silmad-kõrvad lahti! Te nagunii näete midagi kahtlast, ärge hoidke seda enda teada. Andke teada politseile, alaliidule, olümpiakomiteele, kuhu iganes. Kõik vihjed on teretulnud ja pigem kohustuslikud. Nii ei saagi puhastuda, kui igaüks varjab ja on ringkaitse."

Saade on täispikkuses järelvaadatav siin.