Andreas Veerpalu.Foto: Aldo Luud
Toimetas Kaarel Täll 13. märts 2019 12:08
Rootsis toimuval laskesuusatamise MMil saavad Eesti sportlased omal nahal tunda, kuidas murdmaasuusatajate dopinguskandaal tegelikult meie sporti mõjutab. Soome juhtivaid ajalehti Ilta-Sanomat võttis eestlased pihtide vahele ja sportlased pidid selgitama, mis naaberriigis toimub! 

„Esimene mõte oli, et see pole võimalik. Kui nad lõpuks süüd tunnistasid, tekkis tunne, et olukord on väga halb,“ rääkis Kalev Ermits põhjanaabrite ajakirjanikule.

Seefeldis toimunud põhja suusaalade MMil jäid veredopinguga vahele Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv, veidi hiljem tunnistas keelatud võtte kasutamist ka Algo Kärp. Eesti suusatamise kriis paistab kaugele, sest väga paljud piiritagused meediakanalid kajastavad pidevalt Mati Alaveri ümber toimuvat. Kahtlustatakse ka Andrus Veerpalu seotust. Kui uudishimulik ajakirjanik näeb kuskil võistlusel Eesti vormis sportlast, astutakse julgemalt ligi ja uuritakse dopingu kohta. Üsna selge, et mainekahju on märkimisväärne.

Karel Tammjärv. Foto: Aldo Luud

Ermits tunnistas, et Eesti on väike riik, kus sportlased ikka üksteisega suhtlevad ja ka koos treenivad. „Karelit tunnen veidi vähem, kuid Andreas on minuga samaealine. Oleme tuttavad, mitte sõbrad,“ ütles laskesuusataja.

Ta tunnistas, et Eesti sporti ootavad ees keerulised ajad ja tõmbas paralleeli 2001. aastal Soome suusatamist tabanud dopinguskandaaliga: „Praegused toetajad võivad lahkuda ja uusi sponsoreid on raske leida. Inimesed kahtlevad puhtas spordis veel pikka aega. Võimalik, et enne kulub 10-20 aastat, kui usk suusatajate puhtusesse taastub. Samamoodi, nagu juhtus Soomes.“

Kalev Ermits. Foto: Reigo Teervalt

Rene Zahkna sõnul on eriti ebameeldiv, et tegemist on juba teise dopingujuhtumiga lühikese aja jooksul, vihjates Andrus Veerpalu 2011. aasta saagale, kui olümpiavõitja jäi vahele kasvuhormooni tarvitamisega. „Esimesel korral advokaadid päästsid Andrus Veerpalu, aga Eestis teadsid kõik, kuidas asjad tegelikult olid,“ ütles Zahkna Ilta-Sanomatele.

Zahkna jutust käis läbi tugev pettumuse noot, kui temalt uuriti, mida ta dopingupatustele öelda sooviks. „Ma ei taha neile midagi öelda. Praegu ei tahaks neid isegi mitte näha. Ma tõesti ei saa aru, miks nad seda tegid. (Andreas) Veerpalu oli andekas suusataja ja tore tüüp.“

Rene Zahkna. Foto: Aldo Luud

Johanna Talihärm tõi välja ka kurva loo positiivse poole. „Hea, et nad vahele jäid. See tõestab, et valemänguritele pole kohta. Petturid jäävad varem või hiljem vahele,“ arutles ta, tunnistades, et toimuv tekitas esialgu šoki.

Isiklik side Talihärma ja petturite vahel peaaegu puudus: „Olin nendega olümpial kohtunud, sõime koos hommikust,“ meenutas ta põgusat tutvust.

Johanna Talihärm. Foto: Reigo Teervalt

Samal teemal

Kommentaarid  (30)

Jüri 14. märts 2019 12:58
Ei väida midagi konkreetselt, aga kõige suuremad patuste materdajad on üldjuhul ise ka patused. Näiteks Norra suusakoondis on 100% kohustuslikud astmarohtude tarvitajad (ja need rohud loetakse tervetele dopinguks) ning norrakate kisa teiste dopinguga vahelejäänute suunas on ülemõistuse. Samas viimasel MM-il ~ pooled kullad võitsid norrakatele nende dopingupatused (st astmarohud iseenesestmõistetavalt, aga veel midagi lisaks)!!!
verepilt 14. märts 2019 09:45
teeme verepassid ja loeme amplituude ning liidame ja lahutame molekule kõrghetkel mägedes või vee all,maksimaalne hälve on tagatud,hurraaaaa!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS