Korvpall

Žalgirise pallur elas noores eas üle kolm ränka vigastust, kuid ei andnud kunagi alla 

Toimetas Jarmo Jagomägi, 14. märts 2019, 13:45
Thomas Walkup Kaunase Žalgirise särgis.  BC Žalgiris Kaunas/Facebook
Profikorvpalluri elu pole tihtipeale lihtne. Selleks, et tippu jõuda, tuleb reeglina läbida raske teekond ning näha kõvasti vaeva. Kaunase Žalgrise tagamängija Thomas Walkup (26) räägib Euroliiga kodulehele antud usutluses oma keerulisest rajast, mis tõi ta Euroliigasse. 

Talendikas korvpallur kasvas üles Texases Pasadenas. Esimesel keskkooli aastal rebenesid Walkupi põlve ristatisidemed, suurem osa hooajast kulus taastusravile. Kuus kuud hiljem lubati ta taas platsile, kuid kohe tabas teda uuesti täpselt sama trauma.

„See oli kahtlemata keeruline,“ meenutab Walkup aega, mil ta oli 15aastane. „Pärast esimest vigastust tundsin end hästi. Nägin taastusraviga kõvasti vaeva, et kõik oleks 100% korras. Aga teine trauma oli väga suur tagasilöök. Ma kartsin, et põlvemured võivad mu karjäärile joone peale tõmmata. Need olid hirmsad mõtted.“

Seega oli verinoort spordihuvilist juba nõnda noores eas tabanud valusad tagasilöögid. Kuidas sellises olukorras üldse motivatsiooni leida, et jätkata?

„Mul oli õnne. Vanem vend mängis ülikoolis korvpalli ja tahtsin väga tema moodi olla. Soovisin tema jälgedes käia,“ jutustab Walkup. „Seetõttu suutsin ka motivatsiooni säilitada. Taastusravi läbimine nõudis kõvasti vaimujõudu. Esimene oli lihtsam, kuid teisel korral terendas silme ees vaid soov tagasi platsile saada.“

Ta lisab: „Taastusravi tuli teha iga päev. See polnud mingisugune paari nädala teema. Aga nähes oma venda mängimas, suutsin pilgu vaid eesmärgil hoida. Teadsin, et tahan igal juhul ülikoolis korvpalli mängida. Mu perekond toetas mind kogu selle aja.“

Mured polnud seljatatud

Vigastustest jagu saanud Walkup sai teisel keskkooli aastal taas platsile ning ta suutis end mängida samale tasemel, mis talle varasemalt kõvasti pakkumisi tõi. Seejärel lõi ta käed kodulinnas tegutsenud Stephen F. Austini ülikooliga. Kõik algas hästi, kuniks…

Thomas Walkup Stephen F. Austini ülikoolimeeskonna särgis.  JONATHAN FERREY/AFP

Ta uuesti vigastada sai! Walkupi labajalas oli mõra, kuid ta pääses esialgu operatsioonist. See polnud aga sugugi kõik. Sama koht tegi veidi hiljem taas häda, sel korral tuli minna lõikusele. Järjekordne tagasilöök – luu ei paranenud korrektselt ja tekkis infektsioon. Kokku võttis taastumine aega poolteist aastat!

„See oli väga pikk aeg,“ mäletab 193 cm pikkune tagamängija. „Oli minu karjääri parim aeg ja mina pidin lihtsalt käed rüpes istuma. Oleksin samal ajal pidanud end ülikoolis pildile mängima. See oli veel suurem pauk kui ristatisidemete vigastus.“

Ta naasis küll platsile, kuid mitte kuigi säravalt. „Minu ülikoolikarjäär algas sõna otseses mõttes aeglaselt. Olin poolteist aastat täiesti audis, ei saanud jalgu treenida, seetõttu liikusin väljakul aeglaselt,“ räägib Walkup. „Ma ei suutnud esiti oma mängu kuidagi leida.“

Vähehaaval õnnestus tal jalad alla saada ning aastatel 2015 ja 2016 tunnustati teda individuaalselt. Lisaks vedas ta oma koduülikooli NCAA finaalturniirile. Walkupist räägiti toona isegi rahvuskoondise kontekstis.

Oli lootust kaotamas

Profikarjääri alustas pallur NBA G-liigas Windy City Bullsis, kus tema saagiks jäi ligi 25 mänguminutiga 7,6 punkti. Hooajal 2017/18 kuulus ta Saksamaa kõrgliiga klubi Ludwigsburgi ridadesse. Ta valiti nii tähtede mängule kui ka hooaja lõpus sümboolsesse viisikusse. Meeskond jõudis poolfinaali.

Thomas Walkup Ludwigsburgi särgis.  Hansjürgen Britsch/Imago

Edukas hooaeg avas ukse Euroliigasse, läinud suvel lõi ta käed Žalgrisega. „Ülikooli esimesel aastal oli raske uskuda, et nii kõrgele jõuan. Jah, olen alati unistanud, aga samas ka realistiks jäänud. Sel hetkel arvasin, et ma pole nii kõva mängija,“ arutleb Walkup.

„Läbi raske töö ja ränga vaeva on see siiski reaalsuseks saanud. Mida rohkem ma tööd tegin, seda enam julgesin lootma hakata. Kogu see vaev oli kokkuvõttes nauditav.“

Jänki tõdeb, et kõige keerulisem on rasketel hetkedel peas asjad korras hoida. „Mentaalselt on kõige raskem. Eriti andis see tunda keskkooli ajal, mul kulus umbes aasta, et tunneksin end oma kehas jälle ära. Esiti ei julgenud endale omaseid plahvatuslikke liigutusi teha,“ ütleb Walkup.

„See kõik võtab aega, et olla kartmatu ja kõhklused eemale tõugata. Korvpall on lõbus mäng, sellest peab rõõmu tundma. Kui lähed platsile mõttega, et saan haiget, siis ei saa korvpalliga tegeleda. See peab olema lõbus!“

***

Thomas Walkup

Sündinud: 30.12.1992 USAs Texases Pasadenas
Pikkus: 193 cm
Kaal: 88 kg
Positsioon: viskav tagamängija
Võistkonnad:
2012-2016 Stephen F. Austin Univeristy
2016-2017 Windy City Bulls
2017-2018 Ludwigsburg
2018-... Kaunase Žalgiris

Euroliiga debüüthooaja statistika: 16,1 minutit, 4,8 punkti, 2,1 resultatiivset söötu, 2,6 lauapalli.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee