Jalgpall

EUROOPA UUED KUNINGAD!? Inglismaa vutiklubid kütsid konkurentide kered kuumaks 

Siim Kera, 14. märts 2019, 18:12
LENNELDES VEERANDFINAALI: Meistrite liigas jõudsid kaheksa parema hulka koguni neli Inglismaa klubi. Liverpool, Tottenham, Manchester City ja Manchester United. Pildil palliga Liverpooli mängija Trent Alexander-Arnold.Foto: Imago Sport / Scanpix
Inglismaa jalgpallihuvilised said eile hommikul (kerges õllevines) uhkusega peeglisse vaadata. Euroopa tugevaimas klubisarjas Meistrite liigas jõudis tänavu kaheksa parema hulka lausa neli Inglismaa klubi. Viimasena oli ülesande kõrgusel Liverpool, kes alistas Müncheni Bayerni võõrsil 3:1.

Sotsiaalmeedia täitus ülivõrretega ning eriti ennatlikud entusiastid on kindlad, et Inglismaast saab lähiaastatel Euroopa klubivuti valitseja. Saavutus on võimas, kuid jalgpallimaailm on seda paaril korral juba näinud. Üllatus-üllatus, mõlemal juhul olid peakangelasteks… inglased. Aastatel 2007–2009 purjetati kahel hooajal järjest samuti terve kvartetiga veerandfinaalidesse.

Pärast seda – unustame viivuks Londoni Chelsea üllatusliku triumfi 2012. aastal – hakkasid Euroopa vutimurujumalad jalgpalli sünnimaale kaikaid kodaratesse loopima. Mõnel hooajal ei suutnud ükski Inglismaa tiim kaheksa hulka mahtuda, mõnel hooajal pressis end oktetti sooloüritaja.

Briti meedia valas pisaraid ning üritas igatepidi kurja juureni jõuda. Üldiselt jõuti kahele järeldusele: esiteks, kodune liiga on nii parajalt pingeline ja tasavägine, et võtab suurema osa energiast, Itaalia, Hispaania ning Saksamaa suurklubide elu olevat kergem. Teiseks, jõulude- ja uusaastaperiood on ütlemata tihe ning pidevad matšid pigistavad Meistrite liiga kohamängudeks meestest mahlad välja.

Ega praeguseks pole suurt midagi muutunud. Jõulupausi endiselt ei peeta. Mõned küll usuvad, et Inglismaa kõrgsari pole enam nii tasavägine kui parimatel päevadel, aga see ei tähenda, et klubid saaksid pärast liigamängude esimest poolaega jala pedaalilt võtta, et Euroopa kohtumisteks jõudu hoida. Madridi Reali superstaari Gareth Bale’i sõnul võib näiteks Hispaanias seda tagumiste tiimide vastu lubada.

Anomaalia või mitte?

Kuidas ikkagi inglaste edu seletada? On see kõigest tükike Meistrite liiga maagiat või jagub ratsionaalsemaid põhjendusi? Teooriaid on mitmeid. Inglismaa klubid on lihtsalt stabiilsemad. Kui teiste tippude tase kõigub (pole ju Madridi Reali ning Müncheni Bayerni esitused varasematega võrdsed olnud), siis britid suudavad koosseisuliselt ühtlasemat joont hoida. 

Pealegi, nii Manchester City, mullu finaali jõudnud Liverpool kui ka Tottenham on pikemat aega uskunud ühte peatreenerisse. Taas tuleb mängu tasakaalukus. Bossid on suutnud oma visiooni piisavalt juurutada ja vääratusi tuleb harvem ette. Eriti kehtib see City ja Liverpooli kohta, kes valitsevad tänavu ka Inglise liigat.

Manchester United on siin kvartetis erand, nemad surfavad endiselt neid Jose Mourinho ikkest vabastanud peatreener Ole Gunnar Solskjäri lainel.

Ja ilmselt on asjasse segatud ka tibake õnne, sest seekordsed kohamängud on tõestanud edukalt klassikalist klišeed – kõik on võimalik. On peetud unustamatuid heitlusi. Võtame kas või Unitedi, kes pääses kaheksa parema hulka tänu uskumatule korduskohtumisele ning videokohtuniku määratud penaltile, mis viimasel minutil Pariisi Saint-Germaini hukutas.

Kõigi teiste Inglismaa klubide vastasteks olid kaheksandikfinaalis Saksa satsid. Inglased olid paremad tulemusega 17:3! Tõsi, oma panuse andis City teise kohtumise 7:0 võit Schalke üle. Seda kõike on ülimalt keeruline õnneks nimetada, kuid tillukeseks anomaaliaks siiski – viimati ei jõudnud ükski Saksamaa klubi veerandfinaali 2006. aastal. 

On ka neid, kes ei lase praegusest edust silmi pimestada. Jonathan Wilson viitab The Guardiani veergudel sellele, et Inglismaa klubid on võrreldes muu Euroopaga väga rikkad ning endiselt tuleks küsida, miks eelmised kümme aastat niivõrd kehvad olid.

Igatahes on inglastel suurepärane võimalus hispaanlaste viimased viis aastat kestnud hegemoonia lõpetada – kaheksandikfinaalides langesid nii eelmisel kolmel korral Meistrite liiga võitnud Madridi Real kui ka sama linna Atletico. Eelneval kuuel hooajal jõudis veerandfinaali kolm Hispaania klubi, tänavu vaid üks. Kolmapäeval säranud Lionel Messi ja Barcelona on veel konkurentsis.  

Meistrite liiga veerandfinaalide paarid loositakse täna ning matšid peetakse aprillis. Finaal toimub 1. juunil Madridis.

Meistrite liiga

Kolmapäevased tulemused

Müncheni Bayern–Liverpool 1:3

Kokkuvõttes 1:3

39. ov Joel Matip  – 26., 84. Sadio Mane, 69. Virgil Van Dijk 

Barcelona–Lyon 5:1

Kokkuvõttes 5:1

18. pen, 78. Lionel Messi, 31. Philippe Coutinho, 81. Gerard Pique, 86. Ousmane Dembele.

Millised on inglaste võimalused?

Meistrite liiga tiitli peale on võitlema jäänud kaheksa tiimi: Liverpool, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur, Torino Juventus, Amsterdami Ajax, Porto ning Barcelona. Vastasseisud loositakse homme.

8,6% on võimalus, et tekib kaks ainult Inglismaa klubidega paari.

66,6% on võimalus, et tekib üks Inglismaa meeskondadega paar.

39% on statistikafirma Gracenote ennustusmootori arvates võimalus, et Inglismaa sats võidab tänavu Meistrite liiga.

Ajaloo vingeim rivaliteet? Ronaldo ja Messi lükkavad teineteist üha ulmelisematesse kõrgustesse

Jarmo Jagomägi

Teisipäev. Cristiano Ronaldo lööb kolm väravat ning aitab Torino Juventuse Meistrite liiga veerandfinaali. Kolmapäev. Lionel Messi skoorib kahel korral ning jagab sama palju resultatiivseid sööte. Tema koduklubi Barcelona jõuab samuti kaheksa parema hulka.

Pikka aega on peetud tuliseid vestlusi teemal: kumb on ikkagi parem? Olgem ausad, polegi tähtis! Kõige vahvam on see, et Meistrite liiga kaheksa parema hulgas jätkub vahest et kogu jalgpalliajaloo vingeim – Messi vs Ronaldo – rivaliteet.

Edasiviiv jõud

BBC vutireporter Andy West, kes on Messist raamatu kirjutanud, esitab õigustatud küsimuse: kas üks eksisteeriks ilma teiseta? Jah, eksisteeriks, kuid kui nii kõva konkurenti pidevalt kuklasse hingamas poleks, ei suudaks Ronaldo ega Messi oma paremaid külgi ilmselt nõnda eredalt välja tuua.

Tõsi, eelnimetatud staarid on oma olemuselt erinevad. Ronaldot – viimasel ajal ehk vähem – rõõmustavad väravad ja ta pole kunagi salanud, et ta neid jahib. Selgelt vaoshoitum Messi lepib ka sellega, kui kaaslane sihile jõuab. Tema on vähemalt sama võistlushimuline kui igipõline rivaal, kuid väravate asemel on narkootikumiks karikad.

„Ilmselt utsitavad nad alateadvuses üksteist,“ sõnas kogenud jalgpallitreener Brendan Rodgers. „Aga sisimas janunevad mõlemad maailma parima mängija nimetuse järgi. Sel tasemel on see suurim edasiviiv jõud.“

Statistika

Tänavu on Messi (seni) Ronaldole Meistrite liigas koha kätte näidanud.

Ronaldol on kirjas 7 matši, 4 väravat ning 2 söötu. Messil on samad numbrid 6, 8 ja 3. 

Kõikide hooaegade peale on resultatiivsem olnud Ronaldo.

Mänge: Ronaldo 160, Messi 131

Väravaid: Ronaldo 124, Messi 108

Resultatiivseid sööte: Ronaldo 36, Messi 30

Noppeid Meistrite liigast

Messi on kaotanud vaid kolm matši, kus ta on värava löönud

Hooaeg 2017/18 oli seitsmes järjest, kus Ronaldo lõi vähemalt 10 väravat

Mõlemad on saanud kirja kaheksa kübaratrikki ehk löönud ühes mängus kolm väravat.

Ronaldo lõi oma esimese värava alles 30. kohtumises

Ronaldol kulus 100 värava löömiseks 144, Messil 123 matši

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee