Maximilian Mechleri õhulennu algus Vikersundis. Foto: Reuters/Scanpix
15. märts 2019, 20:55
Eestlased Vikersundis rekorditeni ei küündinud. Kui kaugele lennati suuskadega 200 aastat tagasi?
Eesti suusahüppajad Martti Nõmme ja Artti Aigro jahtisid täna Norras Vikersundis ülipikki õhulende, kuid tulemused ei vastanud ootustele.
Just Vikersundi mäel on püstitatud kuus viimast suusahüpete maailmarekordit. Viimati uuendas tippmarki austerlane Stafan Kraft, kes lendas 2017. aastal 253,5 meetrit. Eesti rekord on püstitatud Sloveenias Planicas, kus Kaarel Nurmsalu sai 2017. aastal kirja 213 meetrit.
Täna eestlased selliste tulemusteni ei küündinud: Artti Aigro oli 178,5 meetriga kvalifikatsioonis 53., Martti Nõmme aga 155 meetriga 65. ehk eelviimane. Pikima lennu ehk 232 meetrit tegi jaapanlane Ryoyu Kobayashi.
Suusahüpete maailmarekordi muutumine ajas:
- 1808 - Olaf Rye, 9 meetrit
- 1868 - Sondre Norheim, 19,5
- 1900 - Olaf Tandberg, 35,5
- 1920 - Anders Haugen, 65,2
- 1936 - Josef Bradl, 101,5 (esimest korda üle 100 meetri)
- 1950 - Dan Netzell, 135
- 1967 - Lars Grini, 150
- 1985 - Matti Nykänen, 191
- 1994 - Toni Nieminen, 203 (esimest korda üle 200 meetri)
- 2000 - Andreas Goldberger, 225
- 2005 - Björn Einar Romören, 239
- 2015 - Peter Prevz, 250 (esimest korda 250 meetrit)
- 2017 - Stefan Kraft 253,5
Ebaõnnestunud maandumisega on pikima hüppe sooritanud venelane Dmitri Vassiljev, kes lendas 2015. aastal Vikersundis 254 meetrit.
Kommentaarid (0)