Spordiblogi

Deivil Tserp | Mitu korda peab Alaverile andestama? (66)

Deivil Tserp, 17. märts 2019, 12:47
Mati Alaver.Foto: Aldo Luud
Veebruari lõpus Seefeldi MMil lahvatanud dopinguskandaal, millega on seotud mitu Eesti murdmaasuusatajat ja treenerit, tekitab tugevas järellainetuses ka ohtlikke suundumusi. Neist kõige hullem on tuntud ühiskonnategelaste püüe õigustada Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu tegevust. Nii saab tubli noorsportlane sõnumi, et edu saavutamiseks tuleb põigata keelatud mängumaale.

Eelmisel nädalal jõudis meedia vahendusel üldsuseni avalik pöördumine, millele on alla kirjutanud 33 inimest. Üllitises tõdeti mitu korda, et juba pool sajandit on kogu maailmas sportliku sooritusvõime parandamiseks kasutatud kas natuke vähem või pisut rohkem räpaseid võtteid. Kokkuvõttes tauniti Alaveri tampimist ja hinnangute andmisega soovitati oodata ametliku uurimise lõpuni.

Samal teemal

See huvirühm loodab ilmselgelt, et ühel päeval kuulutatakse juriidilist tõde. Seda kogesime 2013. aastal, kui rahvusvaheline spordiarbitraaž mõistis Veerpalu õigeks, sest kasvuhormooni testi piirväärtused polnud usaldusväärselt paigas. Samas kirjutati pikas kokkuvõttes, et tõenäoliselt ta ikka kasutas keelatud ainet.

Tippsportlased ja -treenerid on hakanud üha sagedamini jäljendama poliitikute, ettevõtjate või ametnike tegutsemismustrit. Praegu annab halba eeskuju poliitik Rainer Vakra. Tallinna ülikooli professoritest koosnenud komisjon jõudis järeldusele, et tema 17 aastat tagasi koostatud lõputöö on suures osas plagiaat. Paraku ei suuda Vakra riigimehelikult käituda. „Pean otsust nägema, et mõelda, mida teha,“ ütles ta ja siristas endiselt, et pole ebaausaid võtteid kasutanud.

Veel kahetsusväärsem jant käib Avo Viioliga, kes pani kultuurkapitali juhina oma taskusse 544 649 eurot. 2003. aasta jaanuaris mõistis kohus ta suurriisumise ja ametiseisundi kuritarvitamise eest kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi ning mõistis talt välja kogu varastatud rahasumma.

Viiol pääses rootsi kardinate tagant välja juba 2004. aasta veebruaris ja ta on tagasi maksnud vaid 5326 eurot. Ometi sukeldus mees eraettevõtjana ärimaailma ja tema firma teenis korralikku kasumit.

Karistamatuse tunne on viinud ühiskonna eetikakriisini, mis aina progresseerub. Kahetsusväärset olukorda on kasutanud ka Alaver, kelle kahtlased teod algasid juba Vene ajal. Väidetavalt andis tema õpilane 1987. aastal positiivse dopinguproovi, kuid juhtum mätsiti kinni.

Siinkohal meenub, kuidas enam-vähem samal ajal päästeti Siim Kallast, kellest on saanud tipp-poliitik. Möödunud aasta novembri lõpus rääkis endise ENSV ministrite nõukogu esimees Bruno Saul LP-le, et pidi hoiukassade vabariikliku peavalitsuse juhatajana töötanud Kallase kohalt taandama.

Sauli sõnul süüdistati Kallase juhitud organisatsiooni majanduskuriteos – hoiustajate raha kasutati isiklike huvide rahuldamiseks. Võtmetegelane kõrvaldati küll ametist, kuid talle korraldati pehme maandumine, pandi Rahva Hääle peatoimetaja asetäitjaks. „Leidsime juba toona, et selliste võimetega meest ei saa lasta maha materada. Olen siiani veendunud, et see oli õige otsus,“ lausus Saul.

1986. aastal ENSV teeneliseks treeneriks nimetatud Alaveri on peetud võimekaks sporditegelaseks. Karjääriredelil liikus ta sama jõuliselt nagu Kallas. Jätame sedapuhku mainimata lõviosa Alaveri puudutavatest spekulatsioonidest, nendest on meedias piisavalt juttu olnud. Ent meenutame: 2011. aastal, ehk pärast Veerpalu positiivset dopinguproovi anti talle taas armu!

Nüüd on nii Karel Tammjärv kui ka Algo Kärp rääkinud, et nad kasutasid 2016. aastast veredopingut. Alaver tunnistas, et vahendas mõlemale kurikuulsa spordiarsti Mark Schmidti telefoninumbri.

Mitu korda peab Alaverile andestama?

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee