Õigusteadlane Alaveri kriminaalasjast: veredopingu juhtumis viib võimaliku karistuseni ravimiseadus (8)

Veebruari lõpus vahistati Austrias Seefeldis toimunud põhja suusaalade MMil viis atleeti, nende seas ka Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv- kõiki kahtlustati veredopingu kasutamises. Tammjärv ja Kärp sõnasid meediale, et nad said Saksa dopinguarsti Mark Schmidti kontakti Mati Alaverilt.  Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust, Mati Alaveri kahtlustatakse sportlaste dopingutarvitamisele kallutamises ja ta kuulati jaoskonnas üle.

 Tartu ülikooli õigusteaduskonna professori Jaan Ginteri sõnul vajaks muutmist dopingu kasutamisele kallutamise paragrahv, praegu on kriminaalkorras karistatav ainult ravimi dopinguna kasutamisele kallutamine.  Siiski toetusdes ravimiseadusele õnnestub tõenäoliselt siiski väita, et õiguslikult saab ka iseenda verd ravimiks nimetada, ütleb Ginter. Tema sõnul peaks dopingu kasutamisele kallutamise paragrahvi muutma, kuna teised riigid ei ole dopingu vahendamise ja dopingu kasutamisele kallutamisele keelustamise osas piirdunud ainult ravimite dopinguna kasutamise teemaga ja dopinguna on võimalik kasutada peale ravimite põhimõtteliselt ka erinevaid toiminguid kuni praegu veel hüpoteetilise geenidopinguni välja. „Ning kuna dopingu kasutamise kriminaliseerimise osas on nüüdseks kahtlasi juhtumeid juurde tulnud, siis peame jälgima, kuidas me teiste riikide taustal välja näeme. Dopingu kasutamine on peale Austria jõutud kriminaliseerida ka Saksamaal ja Prantsusmaal ning ka meie naabermaal Soomes. Ka Rootsis on raskemate dopinguainete kasutamine kriminaliseeritud,“ räägib Ginter. „Seetõttu oma rahvusvahelise näo hoidmiseks tuleks ka meil kaaluda vähemalt teatud tingimustel dopingu kasutamise kriminaliseerimist.“