OLÜMPIA EEL: Jaapanit muserdab valus miljoniskandaal (1)

2020. aasta olümpiat soovisid korraldada viis riiki: Aserbaidžaan (Bakuu), Katar (Doha), Hispaania (Madrid), Türgi (Istanbul) ja Jaapan (Tokyo). Kolm viimast pääsesid lõpphääletusele. Madrid langes konkurentsist esimeses ringis, n-ö finaalis alistas Tokyo häältega 60:42 Istanbuli.

Takeda, kelle isa on prints Tsuneyoshida Takeda ja vanavanaisa keiser Meiji, on väidetavalt seotud ulatusliku korruptsiooniga. Juba jaanuaris kirjutas Prantsusmaa ajaleht Le Monde, et spordijuht on võimude uurimise all. Kogu asja tuum taandub 2 miljonile dollarile, mis kanti 2013. aastal Singapuri firma Black Tidings kontole. Veidi hiljem toimuski hääletus, kus Jaapanile korraldusõigus anti.

Singapuri konto on omakorda lähedalt seotud Papa Massata Diackiga, kelle isa on endine ülemaailmse kergejõustikuliidu president Lamine Diack. Senegali perekonnal on Aafrikas spordis suur mõjuvõim ja neid on ka varem korruptsioonijuhtumites süüdistatud. Enne, kui välja kuulutati 2016. aasta Rio olümpiamängude korraldusõigus, laekus Diackidega seotud kontole 1,5 miljonit dollarit. Saatjaks oli Brasiilia ärimees Arthur Soares.

Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri andmetel oli Diack lähedalt seotud ka Venemaa kergejõustikku tabanud dopinguskandaaliga. Seniajani ei tohi venelased suurvõistlustel oma lipu all võistelda ja starti pääsemiseks tuleb eraldi oma dopingupuhtust tõestada. 

Tagasi Jaapanisse. Takeda astub enda sõnul ametist tagasi, sest „Tokyo olümpia eel on õige aeg, et noorem põlvkond juhtimise üle võtaks.“ Korruptsioonisüüdistuste osas jäi ta kidakeelseks: „Ma pole midagi valesti teinud. Teen kõik, et oma süütust tõestada.“

Veel veebruaris kinnitas Tokyo olümpiamängude korraldusjuht Tashiro Muto, et Takedal pole põhjust tagasi astuda. Ajaleht Kyodo News kirjutab, et otsuseni viis Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi Thomas Bachi käitumine. Nimelt ei soovinud Bach osaleda 27. juulil toimuval suurüritusel – tol päeval jääb veel aasta olümpiamängude ametliku avamiseni. Väidetavalt ei tahtnud ROKi president pidulikule sündmusele minna just Takeda skandaali tõttu.